DigiPRO

Mida Levikom üritab 5G-konkursi nurjamisega saavutada?

Kohus peatas Eestis 5G sageduslubade konkursi Levikomi kaebuse tõttu.
See on DigiPRO artikkel. Loe DigiPROst lähemalt siit.

Eesti riik kuulutas välja 5G sagedusalade konkursi, millele eelnesid avalikud arutelud kõikide huvitatud osapooltega ja kõik justkui sujus. Järsku aga Levikomile see enam ei meeldinud ja järgnesid kümned teated, kuidas 5G konkurss neile ei sobi ja neile tehakse liiga. Miks nad seda teevad ja mida nad saavutada tahavad?

Tallinna Ringkonnakohus peatas esmaspäeval Eestis 5G sageduslubade avaliku konkursi. Põhjuseks on Levikomi kaebus, mille puhul halduskohus leidis, et Levikomil ei ole kaebamiseks põhjust.

Levikom vaidlustas kohtulahendi vahetult enne konkursi alguse tähtaega, seetõttu ei jäänud kohtul aega kaebuse sisu analüüsida ja kohus otsustaski 5G konkursi ajutiselt peatada.

Miks keegi asjast rääkida ei taha?

Ametlikult keegi Eestis 5G teemat praegu eriti kommenteerida ei taha. Riigiasutused toovad põhjenduseks poolelioleva kohtuvaidluse, konkurendid ka sellesama ning küllap tunnevad nad ka, et ei taha avalikult Levikomile näpuga näidata.

Seetõttu konsulteeris Geenius selle loo jaoks mitmete valdkonda hästi tundvate inimestega, kes oma nime ei taha siin artiklis avaldada, kuid kelle kõigi hinnang olukorrale oli ühesugune: Levikom tahab lõpuni säilitada teoreetiliselt võimalust, et nemad saavad ühe kolmest sagedusribast endale, et hakata sellega spekuleerima.

Käekiri on varasemast tuttav

“Levikom saab tekitada olukorra, kus ta saab pidada isiklikku oksjoni kolme operaatori vahel,” sõnas ühe Eesti mobiilioperaatori esindaja. “Ta (Levikomi juht Peep Põldsamm – toim.) on ühe korra teinud seda 3G-sagedusalaga, mida ta ise kunagi ei kasutanud. Käekiri on tuttav.”

Praegu on 5G-võrkude püstipanemiseks vajalik 4G-baasvõrgu olemasolu. Eraldiseisva 5G-võrgu standardit isegi pole veel paigas. See tähendab, et ilma olemasoleva 4G-võrguta sisuliselt 5G-võrku praegu ei saagi.

Levikomil selline 4G-võrk puudub, mis on olemas Telial, Elisal ja Tele2-l.

“Niipea, kui ta selle litsentsi kätte saab, siis on ta kadunud,” ütles üks sündmustega kursis olev inimene.

Kas Levikomile tehakse liiga?

Eesti riik pani konkursile 5G jaoks kolm sagedusala, mis on kõigi teiste osapoolte meelest optimaalne.

“5G sagedusala kolmeks jagamine tagab, et iga vahemik on piisavalt suur, et see võimaldaks katta 5G-võrgus liikuvaid andmemassiive,” ütles IKT-asekantsler Siim Sikkut.

“Teine oluline põhjus kolmeks jagamiseks oli Venemaalt tulenevate võrgupiirangutega arvestamine. 5G sageduslubade väljaandmisel tuleb tagada naaberriikide võrguseadmete häirevaba töö. Samasuguste piirangutega pidi arvestama ka Soome ning nemad jagasid 5G sagedusala samuti kolmeks,“ lisas ta.

Segadus sagedusribadega

Kui sagedusribad jagada neljaks, siis Geeniusega rääkinud inimeste sõnul pigem see häiriks konkurentsi, sest see lubaks kohe välja ehitada ja arendama hakata ainult kahte sagedusriba.

Kaks sagedusriba aga peaksid jääma ootama Venemaa-poolset nõusolekut nende kasutamiseks. Millal ning kas üldse see võib saabuda, seda on raske ennustada.

Kõik see annaks konkurentsieelise kahele firmale, kes hakkaksid nendel sagedusribadel enda võrke kohe arendama.

Kolmeks jagamise puhul aga saavad kolm sagedusribade operaatorit aga hakata kohe neid arendama. See tähendab, et riik mängib selle peale, et kuna Eestis on praegu kolm operaatorit, siis sellise konkursi tulemusel saame endale ka kolm korralikku 5G-võrku, kus kõigil operaatoritel on olnud algusest peale võrdsed tingimused ehk võrdne ribalaius käes.

Kas sagedusribade pealt saaks rohkem teenida?

Ka riik ei taha näha konkursil spekulanti, kes ise võrku ehitama ei hakkaks, vaid prooviks enda kätte saadud litsentsi kellelegi vaheltkasuga maha müüa.

Teoorias oleks võimalik ka sagedusribasid neljaks jagada, kuid see tähendaks kitsamaid ribasid, mis omakorda vähendaks andmekiirusi ja probleeme nende haldamisel ühe riistvaraga, mis võib tähendada ka kahe paralleelse 5G-võrgu arendamist, kuna neid pole võimalik ühe riistvara pealt püüda.

Lisaks tekitab kolm sagedusriba reaalse konkursiolukorra sagedusribade nimel, mis lubab riigil nende pealt rohkem teenida.

Levikom: Mis spekuleerimine? Meilt võetakse sagedus ära!

“Mul on WiMaxi võrgu peal kliendid, mul on vaja nad kuhugi panna, mida ma siin spekuleerin?” ütleb Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm.

“Jube lihtne on Levikomile panna sellises küsimuses erahuvide kaalutlus, kavatsus spekuleerida või midagi taolist. See ei ole meie jaoks midagi uut. Me kasutame seda sagedust täna, meilt võetakse see sagedus ära, mis ma teen nende WiMaxi klientidega? Mul on sagedusi niikuinii vaja.”

Kes minevikku meenutab, sel silm peast välja?

“Tuletatakse seda ajalugu meelde, et Bravocom lõpetas niiviisi, et pandi küll võrk Tallinna püsti ja suure hinnaga osteti sagedusluba, aga lõpuks müüdi sagedusluba ära Tele2-le. See on nagu nonsenss. Kui minevikku meelde tuletada, siis tuleviku prognoosimisel tuleb minevikku vaadata, aga seda ei tohi valikuliselt teha,” räägib Põldsamm.

“Kui vaadata, kes on täna Levikom, siis Levikom on täna Peep Põldsamm ja Toomas Peek. Meie saavutus on Tele2, meie ehitasime Tele2 nullist üles, see ei ole esimene sideoperaator, mida me teeme. Levikom on täna ainuke ettevõtte Eesti turul, kus omanikud on kokku puutunud nelja mobiilivõrgu operaatori loomisega,” ütles ta.

“Kui süüdistamisest rääkida, kui me Q-GSMiga (tänane Tele2 – toim.) tollal tulime, oli täpselt sama seakisa. EMT ja Radiolinja tegid meid maapõhja ja suured kampaaniad, et Eesti turg niivõrd väike, kolmandat operaatorit ei tule, see on mingitel spekulatiivsetel kavatsustel tehtud, aga mis siis tegelikult juhtus? Seda on ajalugu näidanud.”

“See ei ole üldse oluline”

Põldsammi hinnangul peaks konkurents tänases sidesektoris olema veelgi suurem.

“Neljanda või viienda sagedusloa väljaandmine ei piira operaatorite 5G võrgu väljaehitamist mitte grammivõrdki. Ressurss on olemas, see 400 MHz,” ütles ta.

Kas Levikom osaleb sagedusloa konkursil või mitte? Ja kui ta saab selle, siis mis Levikom sellega teeb? Põldsammi sõnul võivad konkursile osalema tulla ka mobiilioperaatorid väljast.

“Samadel alustel nagu Levikom, meil samamoodi ei ole mingit mastide võrku ja sajatuhandelisi kliendibaase koos rahavooga all. Me oleksime suhteliselt samadel alustel konkurentsis neljandale või viiendale loale. See ei ole üldse oluline (mis me sellega teeme – toim),” ütleb ta.

“Suured operaatorid vihastasid ka selle peale, kui ma ütlesin päris ausalt välja, et Levikomil on täna 5G IoT teenuste käive suurem kui kolmel mobiilioperaatoril Eestis kokku,” sõnab Põldsamm.

“See ei ole üldse nii lihtne. Me kolm aastat tagasi arvasime samamoodi, et ehitame võrgu valmis ja paneme tugijaamad püsti ja hakkab pappi tulema. Ei tule. Sa pead minema kliendi juurde, saama aru, mis tal vajadus on, see ei ole ühenduse lahenduse teema.”

Kas see kõik tuli Levikomile uudisena?

Reedel saatis Levikom välja pressiteate, milles oli muuhulgas kirjas: “Levikom kasutab konkursile pandud 3400-3800 MHz sagedusalas olevaid sagedusi juba aastast 2007. Samas saime me juhuslikult oktoobris teada, et riik proovib nüüd neid sagedusi, mida kasutavad tuhanded kliendid, jõuga käest ära võtta.”

Geeniuse allikad aga kinnitasid, et Levikom on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis olnud kõigil aruteludel sama laua taga ning neile ei saanud selline asi üllatusena mitte kuidagi tulla. Rääkimata sellest, et nad oleksid sellest teada saanud alles oktoobris. “Nad pidid seda teadma juba alates (eelmise aasta – toim.) kevadest,” ütles üks inimene.

MKM: Levikomil oli kaks aastat aega

IKT-asekantsleri Siim Sikkuti sõnul on aga Levikom riigilt seda sagedusriba rentinud ja seda on teinud ka teised sideoperaatorid.

“Raadiosagedused on riigile kuuluv ressurss ja ettevõtjatel on võimalik riigi käest saada sageduse kasutamiseks luba, mis antakse kindlaks perioodiks ja tasu eest. Teised sideettevõtjad on oma praegusest kasutusest 5G sagedusalasse jäävad vahemikud riigile tagastanud,” selgitab Sikkut.

“Levikom ei ole enda vahemikku tagastanud, kuigi sõlmis kirjalikku kokkuleppe Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, et kasutusluba tagastada riigile. Sellest aga ettevõte hiljem taganes. Riigil on õigus ettevõtjale vastu tulla, pikendada sagedusvahemiku tagasi küsimist kuni kahe aastani ning seda me ka tegime,” räägib Sikkut.

“Seega on Levikomil kaks aastat aega, et selle konkreetse vahemiku kliendid viia teistele sagedustele. Levikomil on selliseid kliente vaid Harjumaal, kus ühenduse teisele sagedusele üle viimine ei ole takistuseks,” ütles ta.

DigiPRO on Eesti parima digiuudiste saidi täiendav teenus kasutajatele, kelle jaoks IT on ka töö.

Telli siit DigiPRO uudiskiri endale postkasti:

  • Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks
  • Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla

Loe DigiPRO kohta lähemalt siit

Märksõnad: , ,

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses