Mida toob uus wifi standard ja kas peaksid poodi uue ruuteri järgi tormama? Ekspert selgitab

Mida uut pakub WiFi 6?Foto: Shutterstock

Pealtnäha märkamatult on meieni jõudnud uus wifi standard WiFi 6 (tehnilises keeles IEEE 802.11ax), mis toob nii kodudesse kui kontoritesse uue mõõtmed. Elisa IT-teenuste valdkonnajuht Tarmo Linnamägi selgitab, mis on värskes standardis uut ja kas kodukasutajad ning ärikliendid peaksid sellele üle minema.

Mitu seadet korraga

Viimase aasta jooksul toimunud võrgutehnoloogias areng, mis on oma potentsiaalilt võrreldav selle lisamugavusega, mida on kogenud autojuhid alates mullu suvest kui avati 23-kilomeetrine autobahnilik Kose-Võõbu neljarajaline teelõik.

Viimase kümnekonna aasta märksõnaks on võrguarenduste puhul valdavalt olnud kiirus – üha kõrgemad maksimumkiirused, millega aina suuremat mahtu andmeid vahetada, pilti striimida jne. Tulles tagasi maantee paralleeli juurde, siis siht on olnud pidevalt selles suunas, kuidas luua autojuhile võimalus sõita inimtühjal ja päikesepaistelisel maanteel üksinda võimalikult kiiresti Tallinnast Tartusse. 

Kuid täna ehk aasta 2021 alguses oleme olukorras, kus seadmete, kanalite ja striimide arv ehk “liiklustihedus” on plahvatuslikult kasvanud. Mõelgem või pandeemiast tingitud uute kaugtöövormide raames omaseks saanud Teamsidele-Zoomidele. Seega on väljakutse, kui kiiresti ja millise ajakuluga jõuavad Tallinnast Tartusse kümned, sajad ja tuhanded autod.

Mõningase mööndusega võib öelda, et tänane wifi töötab kordamööda jagamise põhimõtetel – enne kui naaber(seade) pole eetrit vabastanud, tuleb kõigil teistel kannatlikult enda järge oodata. Sellest üldjuhul ka piisab, kui oled üksik kasutaja ühe seadmega. Ent seadmete lisandumisel, ennekõike aga suurema kasutajahulgaga asukohtades (kontorid, kortermajad) on see juba problemaatiline. 

WiFi 6 standard loob võimaluse võrguga suhelda mitmel kasutajaseadmel korraga, nii üles- kui allalaadimise suunas. Teisisõnu on loodud võimalused samaaegseteks striimideks – 4-5 videokoosolekut korraga, samal ajal teises suunas vajalike andmete üleslaadimine ilma, et üks või teine ühenduses kaotaks. 

Ärikliendi vaade

Eelnev kirjeldas peamist eelist n-ö lõppkasutaja võtmes. Kuid WiFi 6 annab reaalset efekti ka mastaapsemas vaates, kui räägime näiteks tööstus- või logistikasektorist, aga ka automatiseeritud andmevahetusest.

Kui eelmise ehk viienda põlvkonna (802.11ac) wifi kasutas ainult 5GHz sagedusala, siis uus põlvkond naaseb 2,4GHz juurde. See on heaks uudiseks kasutajatele, kes vajavad madalama sagedusega kaasnevat paremat leviala – näiteks lao- või logistikalahendused, kus lõppkasutajaid ei ole ilmtingimata palju, kuid nad jaotuvad ulatuslikule territooriumile. 

Teine, rohkem küll tulevikku suunatud uuendus on nn nutikas ooteaja seadistus ehk Target Wait Time (TWT). TWT võimaldab (akutoitel) klientseadmetel ja tugijaamadel kokku leppida, kui tihti nad „ärkavad“ ning andmeid vahetavad. Ennekõike on see vajalik energiasäästuks, aga ka raadioressursi optimeerimiseks juhul kui näiteks mingis levialas on palju erineva profiiliga seadmeid-andureid, mis tugijaamaga regulaarselt infot vahetavad.

Senistes standardites “ärkasid” seadmed nn TIM-majakate (TIM-beacon) kutse peale, mis küsivad klientseadmetelt perioodiliselt andmeid. TWT-ooteajaga aga loobutakse kindlast perioodilisusest ning antakse võimalus tugijaamadel ja klientseadmetel kokku leppida, millal „ärgatakse“ ja infot vahetatakse. See parandab märgatavalt IoT seadmete kasutamist ja muudab neilt andmete kogumise efektiivsemaks, seda nii elektritarbimise kui raadioressursi võtmes. 

Millal üle minna?

Eelneva valguses kerkib kindlasti küsimus, kas sedavõrd põhimõtteline uuendus wifi-maailmas tähendab soovitust kohe poodi uut seadet hankima minna? Aus vastus on – kui olemasolevad lõppseadmed WiFi 6 veel ei toeta, siis hetkel võib veel oodata. Küll aga tasub seda arvestada seadmete järk-järgulise uuendamise korral, seda nii kontoris/töökohal kui võrgukasutamise mustreid arvestades ka kodudes. 

Lõpetuseks – minnes analoogiaga taas Tartu maanteele, siis WiFi 6 tulekuga saame olemuslikult teele ühele sõidureale panna jätkuvalt ühe sõiduki (ruuteri) panna. Ent põhierinevus on selles, et ühe inimese asemel jõuab Tartusse sama kiiresti kuni 74 inimest. Pluss on mõlemas suunas lisasõiduradu ja samaaegselt on teel veel rohkem autosid. Seega – digiajastu uus kiirtee on kasutusvalmis.

Toimetas Kristjan Ats Mägi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.