Geeniuse ülevaade: mida me Zuckerbergi vabandusest senati ees teada saime?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg Senati komiteede kuulamisel 10. aprillil 2018. Foto: AFP/Brendan Smialowski/Scanpix

USA seadusandjatele ei paistnud Facebooki asutaja ja tegevjuhi Mark Zuckerbergi vabandused korda minevat. “Kuidas on need erinevad varasema 12 aasta vabandustest?,” küsis vastu üks senaator, sest siiras vabandamine on tõepoolest Zuckerbergi leivatrikk.

Zuckerberg andis viietunnise kuulamise käigus aru USA Senati kahele komiteele. Kuigi selle ajendiks oli probleem, kuidas lekkisid Facebookist 87 miljoni inimese andmed poliitturundusega tegeleva Cambridge Analytica kätte, hõljus õhus palju suurem küsimus. Kas Facebookil pole mitte liiga palju võimu?

Kuigi USA ühe mõjuvõimsaima firma juht pidas end eeskujulikult üleval, oli oma tavalise särgi asemel selga tõmmanud ülikonna, ja jättis igati paipoisi mulje – jääb kogu kuulamisest hoopis teine maik, et Washingtonil polegi firma ees eriti palju võimu.

Parandusi on tehtud

Zuckerberg keskendus oma vastustes sammudele, mida firma viimastel nädalatel usinasti astunud on, alates ebameeldivate äppide eemaldamisest kuni telefoninumbrite otsinguni.

Aga kuidas ikkagi seletada asjaolu, et võrgustikust lekkisid miljonite inimeste andmed juba aastate eest ja Facebook ei teinud midagi? “Üks asi, mida kõige rohkem firmat juhtides kahetsen, on see, et me ei märganud piisavalt kiiresti Venemaa infooperatsioone,” ütles Zuckerberg. Selle haavatavuse parandamine on tema jaoks tänavu üks prioriteete ja mõnede teiste riikide valimiste eel on Facebook juba paremini hakkama saanud.

Infooperatsioon võib tähendada nii otsest valet, tõe peitmist või sellega manipuleerimist. Kuidas kahe miljardi kasutajaga ettevõte seda efektiivselt teha suudab, jäi häguseks. Zuckerberg viitas tehisintellektile, mis peaks aitama kiiresti vihakõnet või teisi vastuolulisi postitusi märgata ja välja filtreerida.

Ent kas tehnoloogia võiks tõesti olla edukas selles töös, mida peaks tegema inimesest moderaator või toimetaja, on praegu veel täiesti tõestamata. Niisiis, Zuckerberg lubab küll olukorda parandada, ent nii üldsõnaliseks see jääbki.

Ära võta meie andmeid, võta meie $?

Internetis kehtib kuldne reegel, et kui sa teenuse eest ei maksa, siis kasutatakse sind ennast ära. Sellest lähtuvalt püüdsid senaatorid Zuckerbergile justkui ette sööta, et ehk võiks Facebook avada tasulise teenuse. Sellisel puhul, kus inimene ise Facebooki kasutamise eest kuutasu maksaks, ei näeks ta reklaame ehk tema andmeid ei saaks kasutada reklaamiandjad.

Zuckerberg hoidis end lubadustega vaos. “Facebookist saab alati olema tasuta versioon,” kinnitas ta, aga ütles samas, et tasulist teenust ei saa välistada.

Ilmselgelt läheks see vastuollu kogu praeguse ärimudeliga, mis teeb Facebookile aastas 40 miljardit dollarit käivet. Kõige rohkem on Facebookil vaja uusi kasutajaid ja firma paneb suured ressursid selle alla, et uusi kasutajaid tasuta teenusega pardale meelitada.

Kas Facebook suudaks kasutajate arvu suurendada tasuliste klientidega? Äärmiselt väheusutav. Kui ka lääneriikides on #DeleteFacebook liikumise raames tekkinud hulk inimesi, kes nõustuks lehte kasutama raha eest, võib nende hulk olla üliväike.

Kas Facebook on liiga võimas?

Senaator Lindsey Graham palus Zuckerbergil nimetada firma suurim konkurent ja mees jäi sellega jänni. Kas Facebook on liiga võimas? “Mulle see kindlasti nii ei tundu,” vastas Zuckerberg.

Oli ilmselge, et USA seadusandjad taipasid, et nende ees istub mees, kel on ühiskonna üle palju võimu. Aga mis see võim täpselt on ja kuidas seda ohjeldada, selles osas olid asjad hägusemad. Kuulamisel kulutati hea hulk aega üsna tavaliste asjaolude peale Facebooki toimimise kohta. Need olid asjad, mida oleks saanud guugeldades lihtsasti järgi uurida, märkis tabavalt The Verge.

Üks rahvaesindaja küsis isegi levinud vandenõuteooria ja kuulujutu kohta, kas Facebooki äpp kasutab telefonides olevaid mikrofone ja kuulab selle kaudu kõiki pealt. “Ei,” vastas Zuck.

Mis edasi?

See oli ehe näide soovist väga keerulisi asju lihtsaks teha. Isegi tehnoloogiavaldkonnas, rääkimata seadusandjatest, pole täpset ettekujutust, milline oleks parim viis, kuidas Facebooki muuta.

Edasi jääb kolm võimalust. Kuigi ebatõenäoline, võib Kongress kehtestada Facebookile seadusandlikud piirangud. Pigem pääseb Zuckerberg millegi vähem siduvaga, olgu see rahatrahv või mõni uus kohustus kaubanduskojale FTC tihedamalt aru anda.

Veel ebatõenäolisem on teine võimalus, et Facebook võtab ette ise põhjalikud sisemised muudatused. Kogu ettevõtte on liikunud praegu valemiga “teeme ruttu uusi asju ja pärast parandame ja vabandame”, eesmärgiks kasutajate arvu kasv.

Selleks, et mitte enam parandada ja vabandada, vaid tõeliselt pühenduda inimeste andmete ja huvide kaitsmisele, tuleb kogu senist filosoofiat muuta. Aga selle käigus poleks Zuckerbergil midagi head öelda aktsionäridele, kelle silmis peegeldub käibe kasvu peatumine.

Jääb üle kolmas võimalus, sisuliselt business as usual. Näiteks lubas Zuckerberg poliitilistele reklaamidele taustakontrolli, et oleks teada, mis ettevõte selle ostnud on ja kus see asub. Samas tunnistas ta, et Facebook ei teaks, kui keegi kasutaks varifirmat.

Küll aga rõhutas ta, et Facebook ei olegi valmis toode, vaid pidevas muutumises protsess. “Küsimus pole selles, et kas see, mida [me ehitanud oleme] on hea või ei. See on üks ehituskivi ja me peame ehitama järgmisi,” ütles Zuckerberg senaatoritele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.