Ülddomeenid on olnud konkreetne nimekiri, mida laiendati vahemikus 1984-2012 kuni 21 nimeni. Nende seas tuntud .com, .net, .org. Riigitunnustele reserveeriti aga kõik kahetähelised riigikoodid. 2012. aastal otsustati reegleid lõdvendada, et anda kõigile soovijatele võimalus registreerida oma ülddomeen.

Tee .EST domeenini

Eesti interneti SA avalike suhete juht Maarja Kirtsi selgitas, et 2012. aasta taotlusvoorus ei lubatud riikide huvide kaitseks reserveeritud riigi tunnuskoode registreerida. Seetõttu ei oleks saanud Eesti ega ka keegi teine registreerida .est või .estonia nimekujulist tippdomeeni. Google küll esitas taotluse .est domeenile, kuid see lükati automaatselt tagasi.

Riigitunnusega tippdomeenide valikut laiendati 2012. aastal IDN-domeeninimedega ehk võimalusega inimestel üle maailma domeeninimede kasutamist kohalikes keeltes ja skriptides. Mõnel juhul olid need ka kolmemärgilised ehk näiteks .БЕЛ (Valgevene), kuid muus osas pole riigitunnuste nimekirja laiendatud.

See, kas .est ja .estonia domeene saab hakata kunagi registreerima, sõltub sellest, kuidas kogukonna osapooled ICANNis kokku lepivad ehk kas ja kuidas tulevikus käsitletakse riiginimesid ja -tunnuseid tippdomeenidena. “Poliitikate muutmine pole seni õnnestunud, kuid töö selles suunas käib,” lausus Kirtsi.

Mida annaks .EST domeen Eestile?

Kirtsi märkis, et .est domeeni kasutuselevõtt annaks võimaluse nii tehniliseks kui ka turunduslikuks innovatsiooniks, arvestades edumeelset e-Eestit. “.ee on nii öelda traditsioonidega tippdomeen, mille taga on väga palju lojaalseid registreerijaid ja radikaalseid muutused oleks seotud riskiga,” märkis ta.

“Innovatiivseid mõtteid .est kasutuse osas on kindlasti ning see teema vajab laiemat arutlemist, kuid hetkel on esmane eesmärk kaitsta kolmetähelisi riigitunnuseid kommertskasutusse sattumise eest. Eesti ei suudaks konkureerida oksjonil kui näiteks Google Inc. otsustaks .est-le uuesti taotluse esitada,” lisas ta.

Üldiselt on sellistel nimekujudel peamiselt innovaatiline ja turunduslik eesmärk pakkuda registreerijatele erinevaid võimalusi. Näiteks registreeriti eelmises taotlusringis nii .paris, .africa kui ka .london. See on võimalus näidata tegevust või seotust teatud regioonis või regiooniga võilinnaga, nagu ka .ee puhul seotust Eestiga, ning turundada oma riiki ja linna.

“Samuti on see turundustööriist brändidele endile, näiteks registreeriti eelmises ringis .volvo, .walmart, .hyatt, .alfaromeo, .lancome ja .maserati jne. Tõenäoliselt taotlesid osad brändid nime ka oma brändi kaitseks,” märkis Kirtsi.

Ei ole head ilma ohuta

Kirtsi tõi välja, et .est doomeni loomine võib killustada registreerijaid ja tekitab potentsiaalselt segadust, millist domeenilõppu valida, sest nii see kui ka .ee sümboliseerivad Eestit.

“Kui taotlusringi tingimused on samad, kaasneb ka finantsrisk, ainuüksi taotluse läbivaatamise tasu oli kokku 190 000 USA dollarit, millele lisanduvad iga-aastased fikseeritud tasud minimaalselt 25 000 USA dollarit, lisaks turunduse, halduse jms kulud,” märkis ta.