Uudis

Miks hoidis ministeerium eile põlenud servereid enda majas, mitte riigipilves?

Keskkonnaministeeriumi serverid põlesid, e-teenused läksid rivist välja. Foto: Kristjan Teedema/PM/SCANPIX

Eile puhkes tulekahju keskkonnaministeeriumi serveriruumis, mis lõi rivist välja paljud Eesti e-teenused. Kuigi Eestis on selliste juhtumite vältimiseks ehitatud riigipilv, ei taha ministeerium sinna kolida, kuna peab seda liia kalliks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler IT-alal Margit Martinson ütles, et praegu on väga ratsionaalsed põhjused, miks serverid asusid keskkonnaministeeriumi majas, mis põlema läks. Ta põhjendas riigipilve mitte kolimist sellega, et oma serveriruumidesse on tehtud suured investeeringud, andmete üleviimine on keeruline ja riigipilv on kallis.

Liiga keeruline, liiga kallis, pole samu võimalusi

“Kunagi on investeeritud serveriruumidesse, see on investeering on sellisena ühel hetkel tehtud,” ütles Martinson, kelle sõnul on riigipilve kolimist majandusministeeriumiga arutatud.

Riigipilve kolmine eeldab tema sõnul ka pikemat planeerimist ja õiguslikku analüüsi nende andmete hoidmise kohta. Veel üks põhjus on, et riigipilv ei paku sama, mida ministeerium praegu vajab. “Tänane versioon riigipilvest ei paku kõiki neid võimalusi, mida meie vajame.”

“Kolmas ja mitte vähemolulisem komponent on hind. See hind, mida nad on täna meile teadlikuks teinud, see on päris kõrge võrreldes praegu sellega, et meil on oma serveriruum,” nentis ta.

Hetkel Eestis iga riigiasutus ise otsustab, kus enda andmeid hoitakse. Kas andmete riigipilve üleviimist ei teeks lihtsamaks see, kui see oleks kohustuslik? Martinson ei vastanud otse, aga tema sõnul ongi riik hakanud selliseid suuniseid andma.

Riigipilve juht: hind on tegelikult sama

Riigipilve haldab riigi infokommunikatsiooni sihtasutus, mille juhataja Jüri Grigorjevi sõnul on riigipilve hinnatase sarnane ja pigem veidi odavam rahvusvaheliste suurteenusepakkujate nagu Amazon ja Azure teenuse hindadest.

“Võrdlus enda hallatavate IT-ressurssidega on keerulisem ja sõltub ka sellest, milliseid komponente (haldus, hooldus, majutustingimused, elektrikulu) ja kui suures ulatuses enda halduses oleva serveri puhul arvesse võetakse,” kommenteeris ta hinnavõrdlust riigipilve ja asutuse enda serveriruumi vahel.

“Kõigi nüanssidega arvestades oleme meie ja meie partnerid saanud tulemuseks, et kulud on enda hallataval IT-riistvaral pilveteenusega sarnased,” lisas ta. Peale selle tõi ta välja, et lisaks on pilves võimalik teenused jõudehetkel välja lülitada ja sellel ajal teenuse eest mitte maksta.

Grigorjev ütles, et ministeeriumid juhivad enda IT-protsesse iseseisvalt ja seega on nende IT-arhitektuurilisi otsuseid raske kommenteerida. Samas möönis ta, et pilve kolimist ei võeta veel tõsiselt.

“Vaadates pilveteenuste kasutuse vähesust riigis jääb mulje, et IT-taristu teenusena kasutamise mõttemudel ei ole veel laialdaselt levinud,” rääkis ta.

Eile tõi ka Eesti endine IT-asekantsler Taavi Kotka välja, et sarnaste juhtumite, nagu keskkonnaministeeriumi serveriruumi tulekahju, vältimiseks on lahendused juba välja töötatud, kuid ministeeriumid ja asutused ei kasuta neid, kuna peavad neid liiga kalliks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.