Suur andmekaitsereform jõustus 25. mail ning sellest tulenevalt on andmekaitse inspektsioonis olnud kiired ajad. Peamised probleemid tulenevad keerulisest seaduslikust keelest, kuid tegeleda on tulnud ka ühe tõsisema juhtumiga, mis tõi kaasa väärteomenetluse.
AKI avalike suhete nõunik Signe Heiberg selgitas Geeniusele, et probleemid, millega inspektsioon alates 25. maist rohkem tegeleb, tulenevad enamasti üldmääruse üldisest ja abstraktsest sõnastusest. Ühe näite saab tuua andmetöötluse ülevaate kohta. Määruses öeldakse, et kellel on rohkem kui 250 töötajat, peaksid koostama andmetöötlusest dokumenteeritud ülevaate. Kuid ka need, kelle andmetöötlus ei ole juhuslik, peavad samuti selle ülevaate tegema. See aga tähendab, et kui ettevõttel on olemas kas või üks töötaja või füüsilisest isikust klient, peab tegema dokumenteeritud ülevaate isikuandmete töötlemisest.
Teine markantne näide on seoses andmekaitsespetsialisti määramisega. Amet juba ise on Heibergi sõnul paljude ettevõtete jaoks nii uus, et töökuulutussegi on raske kirjutada nõudeid oskuste kohta. Seda enam on pärast 25. maid andmekaitsega lähemalt tutvust teinud ettevõtete jaoks keeruline mõista määrust, kui see ütleb, et andmetöötlejad, kelle põhitegevuseks on ulatuslik andmesubjektide korrapärane ja süstemaatiline jälgimine, peavad määrama andmekaitsespetsialisti.