Uudis

Millistel juhtudel võib tööandja uurida, mida sa sotsiaalmeedias teed?

Sotsiaalmeedia on muutunud elu lahutamatuks osaks ning aeg-ajalt põrkuvad seal ka töö ning eraelu. Kuidas on aga sätestatud see, kas tööandja tohib uurida, mida sa näiteks Facebooki postitad?

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Maire Iro sõnul on tööandjal õigus töötajat kontrollida, ent seda tehes tuleb austada ka töötaja privaatsust.

Kui töötaja on ise otsustanud enda kohta avalikult midagi jagada, olgu siis sotsiaalmeedias, blogis, internetikommentaarides või ka traditsioonilises meedias, siis ei saa Iro sõnul mitte kellelegi pahaks panna selle infoga tutvumist.

“Nii võib ka tööandja lugeda avalikus veebiruumis jagatud postitusi ja artikleid ning sirvida avalikult kättesaadavaks tehtud pildialbumeid,” ütles ta.

“Niipea kui sotsiaalmeediast saadud info hakkab mõjutama töösuhet, tuleb aga meeles pidada ka andmekaitse põhimõtteid.”

Jälgimine on seotud reeglitega

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu selgitas Geeniusele, et oluline on see, millised reeglid tööandja on töösuhetes kehtestanud.

Näiteks kas on juba töölepingus, ametijuhendis ja/või töökorralduse või mõnes muus dokumendis määranud sotsiaalmeedia kasutamise reeglid tööajal ning eetilise käitumise reeglid väljaspool tööaega, ka sotsiaalmeedias käitumise hea tava tööandja kui organisatsiooni vaates ehk mida tohib töötaja sotsiaalmeedias teha.

“Töölepingu seadus eeldab, et töösuhte pooled peavad olema vastastikku lojaalsed. Küsimus on aga selles kas ja kuidas pooled seda lojaalsuse mõistet sisustavad – kuidas tajuvad ja aru saavad ühistest väärtustes ning kas tööandja ja töötaja väärtushinnangud üldiselt on ühesugused või erinevad,” ütles Miidla-Vanatalu.

Kui tööandja soovib jälgida töötaja sotsiaalmeedia postitusi, siis peab ta sellest töötajat teavitama. Kuid ta peab kindlaks määrama ka selle, mis on talle vastuvõetav organisatsioonikultuuri silmas pidades ja mis mitte.

“Tööandjal on hea võimalus selgitada organisatsiooni toimimise põhimõtteid ning töötajalt eeldatava käitumise reegleid töökorralduse reeglites,” lisas Miidla-Vanatalu.

Kui aga tööandja sellisel juhul midagi ebasobivat sotsiaalmeediast leiab, siis on tal ka võimalus karistada. Loe siit, mida tööandja teha tohib.

Tööandja ei saa käskida end Facebookis sõbraks lisada

Nii nagu ei ole tööandjal lubatud ilma teavitamata töötaja tegevust sotsiaalmeedias jälgida, ei ole tal ka ilma hea põhjuseta õigust käskida end näiteks Facebookis sõbraks võtta, et sel teel näha, mida töötaja sotsiaalmeedias teeb.

“Selliseid nõudeid saab tööandja esitada ainult siis, kui töötajale luuakse konto tööalaseks suhtlemiseks, mis ei ole mingil moel seotud töötaja eraeluga,” ütles Miidla-Vanatalu.

Ta lisas, et kindlasti ei saa tööandja nõuda, et töötaja lisaks ta oma erakontole sõbraks. “Selline nõue oleks algusest peale tühine ja töötaja võib sellest keelduda,” sõnas ta.

Ta ilmestas, et tööandja sõbraks lisamise nõue on sisuliselt võrreldav tööandja nõudega käia töötajal kodus külas.

“Selliseid nõuded ei saa esitada, sest töötaja eraelu on esmajärjekorras puutumatu ning keda ja kui palju me sellesse ellu lubame on iga inimese enda otsustada,” ütles Miidla-Vanatalu.

Sama kinnitas ka Maire Iro andmekaitse inspektsioonist, öeldes et see on igaühe enda otsus, keda ta oma sotsiaalmeedia kontaktide hulka lisab ja milliseid privaatsussätteid kasutab.

Kui töökohustused ei ole seotud tööandja sotsiaalmeediakonto haldamisega ja tööga seonduvalt sotsiaalmeediat ei kasutata, ei saa töötajalt nõuda ühegi sotsiaalmeediavõrgustiku kasutamist ega kellegi kontaktiks lisamist.

Kui aga tööandja sellest vaatama sõbraks võtta, siis tuleb olla ettevaatlik. Miidla-Vanatalu ütles, et töötaja, kes võtab oma tööandja esindaja endale sõbraks, peab arvestama ka võimalike tagajärgede ning erinevate rollidega, mida see “sõber” täitma peab.

“Kahtlemata ei saa tööandja hakata sellele “sõbrasuhtele” tuginedes töötajale kohe hoiatusi tegema, kuid ta saab alati juhtida töötaja tähelepanu teemadele, mis teda häirivad või ei lähe tema hinnangul kokku organisatsiooni väärtustega,” märkis ta.

Kui see aga häirima hakkab, saab sõprussuhte lõpetada, kuid Miidla-Vanatalu märkis, et töötaja vaates tasub kindlasti silmas pidada, et isegi kui postitada midagi väga konkreetsele sõprade või tuttavate ringile, siis võib see ikkagi jõuda avalikkuseni ning otseselt või kaudselt kahjustada tööandja mainet.

“Seetõttu saabki tööandja kehtestada reeglid ja rääkida oma organisatsiooni väärtustest ning hoiatada töötajat, kui tema käitumine (isegi väljaspool tööaega) on vastuolus organisatsiooni väärtuste või üldtunnustatud käitumisnormidega,” ütles ta.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.