Uudis

Milremi robotitele ehitati omaette mobiilivõrk, masinaid testitakse juba päästmisel ja põllumajanduses

Milremi robotite testimiseks ehitatud võrgu eripära on väga suur üleslaadimiskiirus, mida masin vajab andmete keskusesse saatmiseks. Foto: Kalev Lilleorg

Eestis loovatele Milremi mehitamata robotitele ehitati kaugjuhtimise jaoks omaette mobiilivõrk, mille kaudu saavad masinad keskusesse reaalajas videopilti ja toorandmeid saata.

Milremi teadus- ja arendusjuht Mart Noorma ütles Geeniusele, et firma teeb praegu koostööd mobiilioperaatoriga Elisa oma sõidukite testimisel. Kuigi tavaolukorras juhib Milremi mehitamata maismaasõidukeid ehk UGVsid inimene oma saatja ja tavalise mängukonsooli puldiga, siis testimisel on vaja liigutada suuremat hulka andmeid ning need edastada ka kontoris olevatele arendajatele.

“Ideaalis on testimisel olukord, kus füüsiliselt on kohal vaid testijad ning arendajad saavad kontorist või mujalt abistada,” ütles Noorma. Sellest tulenevalt oli neil vaja võrku, millel on

  • ​suur kiirus (üle 100 Mbit/s üldiselt), et saaks vaadata tooreid sensoriandmeid või otse UGV peal asuva arvuti ekraanipilti;
  • madal latents (< 150 ms), et sõiduk oleks ka üle võrgu juhitav;
  • privaatne ja turvaline sisevõrk, kus kõik seadmed peavad saama kõigi teistega tuvaliselt ühenduda.

Suurim väljakutse: üleslaadimise kiirus

“Elisa eesmärk oli tekitada konkreetsesse, Milremi jaoks vajalikku piirkonda maksimaalsed tehnilised tingimused, mida 4G vähegi võimaldab,” ütles Elisa raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork.

“Suurim väljakutse oli just üleslaadimiskiiruste osa, mis 4G standardi järgi on kuni 50 Mbit/s ja mida teoreetiliselt saab suurendada kuni 75Mbit/s-ni, kuid mis on tugevalt sõltuv lõppkasutaja seadmest,” rääkis Kork. Samas oli Milremi sõiduki jaoks vaja kaks korda suuremat kiirust.

“Loodud lahenduses on korraga kasutusel kaks sageduskihti ning spetsiaalselt Milremi tarbeks välja töötatud mobiilvõrgu konfiguratsioon,” ütles Kork.

Asja tegi keerukamaks see, et võrguühenduse tarbeks oli vaja kasutada vastuvõtvat seadet, mis tavapäraselt ei ole mobiilivõrgus harjunud kas taolise rappumisega nagu sõidukis või ei võimalda enda kinnitamist ühegi liikuva objekti külge.

Noorma sõnul võiks robotite testimise jaoks loodud lahendust kasutada ta päris elus. “Selline süsteem võimaldaks tulevikus arendada ka midagi põllumajanduse ning munitsipaalteenuste jaoks. Nii, et peamine juhtimiskeskus asuks kusagil kontorhoones, ning kohale peab minema ainult minimaalne hulk inimesi. Tavaolukorras pole muidugi neid suuri kiirusi vaja,” tõi ta näite.

Päästjate vajadustele kohandatud Milremi robot. Masin suudab läbida hästi maastikku, sest isegi täislastis on selle erisurve maastikule neli korda väiksem kui inimesel. Joonis: Milrem

Vastupidine mobiilivõrk

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann rääkis, et järgmise põlvkonna 5G võrgu loomiseks on vaja teada, mis tehnilisi tingimusi klientidel tegelikult läheb. “Oleme otsinud juba pikemat aega koostööpartnerit, kes oskaks võimalikult eluliselt ja täpselt kirjeldada, mida uut tal ühelt võrgult vaja on.

“Seega, Elisal oli vaja klienti, kellel reaalselt oleks vaja tehniliselt rohkemat kui 4G võrk suudab pakkuda ning Milrem Roboticil oli omakorda vaja teenusepakkujat, kes suudaks pakkuda rohkem kui tänane 4G standard võimaldab. Kui sellel tasandil panna kokku erineva poole insenerid, siis sünnib sellest valdkondade vaheline koostöö, millest mõlemal poolel on päeva lõpus kasu,” rääkis Ploomann.

Kristo Kork rõhutas, et koostöö Milremiga näitas, kuidas ootused võrgule on muutumas. “Senini kasutatakse mobiilvõrku valdavalt alati allalaadimise suunal ning on laialt levinud 90/10 printsiip. Antud koostöövormis aga on võimalus Elisal vaadata võrgu dimensioneerimist vastupidiselt ja oluline on tagada maksimaalselt võimalik üleslaadimise võimekus,” rääkis Kork.

“Milremi puhul on vajadus saavutada väga ühtlast kõrget keskmist üleslaadimiskiirust ning piisavalt madalat hilistumist, et sõidukite arendamiseks vajalik info jõuaks alati õigeaegselt keskseadmetesse. Selline vajadus on hetkel uudne, kuid vaadates tulevikku, siis on tegemist väga hea proovikiviga võrgu dimensioneerimisel, kuna selline teistpidine kasutusvajadus võib saada 5G puhul vägagi tavapäraseks.”

THeMIS mudelinimega robot kaalub ligi poolteist tonni ja suudab kanda kuni 750 kilogrammi. Mootoriks on diisli ja elektri hübriid. Foto: Kalev Lilleorg

Milremi robotid muutuvad autonoomseks, aga mitte nii, nagu autod

“Meie robotid on nagu lapsed, kes iga päevaga kiirelt arenevad,” ütles Noorma vastuseks sellele, kui kaugel ollakse autonoomsetest sõidukitest.

Tegelikult ongi Milrem Roboticsi Tartu üksus täielikult pühendunud sõidukite autonoomia arendamisele. “Alustasime kaugjuhitavate sõidukitega, kuid praeguseks on sõidukitel juba omajagu iseseisvat mõtlemist,” ütles Noorma.

Ei maksa aga arvata, et see on samasugune töö nagu autonoomsete sõiduautode arendamine. Ühed peavad hakkama saama tähistatud teedel, teised tähistuseta keskkondades.

“Kuna meie sõidukid on valdavalt mõeldud kasutamiseks väljaspool teid ja linnakeskkonda, siis nõuded autonoomiale erinevad ka oluliselt isejuhtivate autode või pakirobotite vajadustest. Meie sõidukid ei saa iga takistuse peale seisma jääda, vaid peavad suutma otsustada, kas eesolevast takistusest, näiteks põõsast või veekogust, on võimalik läbi sõita, kas ja kuidas peab ümber minema või hoopis tagasi keerama,” selgitas Noorma.

Need väljakutsed on tema sõnul maailmas valdavalt täna veel lahendamata, kuid paljud ettevõtted ja teadusasutused tegelevad sellega. “Ka meie töötame selles suunas nii ise kui ka koostöös välispartnerite ja Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooliga.”

Eesti päästjad juba testivad roboteid

Roboteid arendab eelmisel aastal loodud Milrem AS. See kasvas välja samanimelisest firmast pärast seda, kui Soome kaitsetööstusettevõte ostis ära teise, soomukite hooldusega tegeleva osa ettevõttest, mis kannab nime Milrem LCM OÜ.

Kuigi robotiarendaja firma ajalugu ja nimigi viitavad sellele, et tegu sõjamasinatega, on võimalikke rakenduskohti tekkinud juba ka tsiviilmaailma.

Kauba transport on robotite jaoks kõige lihtsam ülesanne. Neid saab kasutada ka keerukamateks. Joonis: Milrem

Sidest rääkides on Noorma sõnul erinevus selles, et militaarkeskkonnas peab eeldama, et kogu navigatsioonisüsteemi signaal ja side on maha surutud ning masin peab oma ülesande ise lahendama. “Kuid samad lahendused aitavad tsiviilrakendustes, näiteks põllumajanduses, kaevanduses või päästetöödel parandada töö kvaliteeti, sest juhusliku sidekatkestuste korral saab sõiduk oma ülesande täitmisega iseseisvamalt hakkama,” selgitas ta.

Praegu testib milrem masinaid reaalsetes kasutusolukordades koos Eesti kaitseväe ja kaitseliiduga, päästeametiga ja põllumajandusettevõtetega. “Teeme koostööd autonoomia arenduses mitmete globaalsete ettevõtetetega. Sõidukite müük välisturgudele areneb kiirenevas tempos ja see teeb muidugi meile eriti rõõmu,” ütles Noorma.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.