Minister Karu kiitis Bolti, kuid nende palve liiga suur

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu (vasakult esimene)Foto: Stenbocki maja

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu tunnustas sotsiaalmeedias Bolti, kes saatis valitsusele kirja, sest nii on otsustajatel parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub. Samas möönis Karu, et Bolti abipalve on proportsionaalselt liiga suur.

“Nädala eest saatsid Bolti juhatuse liikmed osadele Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele kirja, kus kirjeldasid ettevõtte muutunud olukorda praeguses kriisis ning palusid kaaluda ettevõtte toetamist ühel moel kahest: KredEx otselaen summas 50 miljonit eurot või KredEx käendus sellise suurusega pangalaenule,” alustas Karu.

Abi KredExist

Ta selgitas, et KredEx-i eelis ja tugevus on laenude tagamine, mis aitab kaalutletud riskide tingimustes KredEx finantsvahendite mõju Eesti ettevõtetele mitmekordistada. KredEx-il on põhimõtteliselt võimalik väljastada ka otselaene, kuid sihtasutuse tegevusprintsiipide hulka kuulub see, et kommertspankadega üldjuhul ei konkureerita.

“Bolt, nagu ka teised idufirmad, saab taotleda pangast laenu ning seda laenu on võimalik tagada KredEx laenukäendusega, juhul kui ettevõte vastab laenukäenduse meetmete tingimustele,” selgitas Karu.

Ta lisas, et Eesti ei ole hetkeseisuga loonud eraldi rahastamisvahendeid, mis oleks suunatud just idufirmadele. Mitmetes aruteludes on näitena toodud Prantsusmaad, kus on seda juba tehtud.

Kopsakas abipalve

“Nädalavahetuse SKP-põhise salvrätiku tagaküljearvutuse järgi oleks sarnase, võrreldava meetme maht Eesti kontekstis kõikidele idufirmadele kokku umbes 50 miljonit, kui me sooviksime seda teed minna,” arvutas Karu. Summa võrdub Bolti abipalvega.

Karu tõdes, et seda, kas idufirmasid võiks teistest firmadest laenu- või laenukäendusmeetmete osas eristada, võib arutada. “Oleks kahetsusväärne, kui innovatiivseid, jätkusuutlikke ning suure kasvu- ja arengupotentsiaaliga lahendusi väljatöötavad ning olulisel määral riigi maksulaekumistesse panustavad firmad Eestist lahkuks või sootuks pankrotti läheks,” kirjutas Karu.

Samuti võib tema sõnul idufirmade puhul arutada alternatiivseid toetusmeetmeid, näiteks riigiosaluse omandamine. Sellisel juhul viiakse otseloomulikult läbi põhjalik ostueelne ülevaatus (due diligence), mille käigus hinnatakse muuhulgas nii käivet, kasumit, maksukäitumist ja -laekumisi, kasvupotentsiaali, juhtimismudeleid ja -efektiivsust ning ettevõtte olulisust Eestile. Vajadusel seatakse nende ettevõtete puhul tingimuseks eelnev saneerimine.

“See, et ettevõtted endapoolset olukorrakirjeldust, soove ning ettepanekuid hetkeolukorras jagavad, on väga positiivne, sest aitab valitsusel teha kaalutletud otsuseid. Valitsus ja riigiasutused peavad ka kriisiolukorras enda käsutusse usaldatud finantsvahendeid kasutama vastutustundlikult ning läbipaistvalt,” lõpetas Karu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.