Minister tahab viimase miili jaoks 100 miljonit eurot, analüüs valmib detsembris

Ministrid Kert Kingo, Riina Solman ja Jüri Ratas Riigikogu infotunnis.Foto: Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Eelmisel aastal kuulutati riikliku interneti baasvõrgu viimase miili konkursi võitjaks Elektrilevi. Riikliku lairibavõrgu baasvõrgu ühendamist nii-öelda viimase miiliga toetas riik 20 miljoni euroga, kuid eelmisel nädalal riigikogus peetud sõnavõtust nähtub, et minister Kingo soovib rahastust tõsta veel kuni 100 miljoni euroni.

Ministeeriumi nõuniku kinnitusel on selline suurusjärk väga esialgne hinnang ning täpsem maksumus selgub analüüsi tulemusel. Riigikogus esinedes väitis minister, et Elektrilevi projekt on takerdunud maadeostu ja omandi probleemi. Ministeeriumi nõunik väidab seevastu, et ministeeriumile teadaolevalt ei ole projekti elluviimisel märkimisväärseid probleeme esinenud.

Elektrilevi esindaja tõdes, et probleeme on olnud, kuid tema sõnul ei ole maadeostu ja omandi probleem projekti rohkem mõjutanud kui tavapärane projekteerimispraktika näitab.

MKMi nõunik: 100 miljonit on esialgne hinnang

Eelmisel nädalal võttis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo (EKRE) esimest korda ministrina osa riigikogu infotunnist. Riigikogulaste ees olemist kasutas ära opositsiooni kuuluv Mart Võrklaev (REF), kes päris ministrilt lairibavõrgu viimase miili probleemi lahendamise kohta.

Võrklaevu huvitas, kas viimase miili võrgu ehitus on juba alanud, mitme kasutajani sel ja järgnevatel aastatel plaanitakse jõuda ning miks on 2020. aasta eelarve seletuskirja järgi planeeritud 10 miljoni suurust rahastust vähendatud 4,1 miljoni euro peale.

Minister Kingo ütles oma vastuses, et vajadus viimase miili lahenduseks oleks tegelikult 100 miljonit ning rahastuse suurendamisega hakatakse tegelema. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna nõuniku Raigo Illingu kinnitusel on ministeerium hetkel analüüsimas, kas ja mis mahus saab projekti rahastada struktuufidondidest või kas selleks on vaja uut toetusmeedet. Ministri poolt õhku visatud 100 miljonit eurot on Illingu sõnul väga esialgne hinnang.

“Analüüsi valmimise tähtaeg on käesoleva aasta detsember. 100 miljonit eurot on väga esialgne hinnang täiendavale riigipoolsele toetusvajadusele juurdepääsuvõrkude ehitamiseks turutõrkega maapiirkondades selleks, et tagada 2025 EL eesmärkide täitmine. Täpsem maksumus selgub analüüsi tulemusel,” ütles ta.

Küsimuse peale, mida konkreetsemalt minister mõtles, kui ütles riigikogus, et projekt takerdus maadeostu ja omandi probleemi sõnas Illing, et ministeeriumile teadaolevalt ei ole Elektrilevil mingeid märkimisväärseid probleeme projekti elluviimisel olnud.

“Ministril on soov jätkata lairiba juurdepääsuvõrkude ehitamist ka tulevikus ning leida selle jaoks täiendavaid vahendeid. Kuid esmalt tuleb läbi viia analüüs, seejärel vaadata millised on rahastamisvõimalused, kas ja kui suures ulatuses saab kasutada EL toetusrahasid või riigieelarvelisi vahendeid. Alles viimasena saab otsustada, milline riigiasutus toetust välja andma hakkab,” lisas Illing.

Sel aastal ühendatakse kiire internetiga 9000 aadressi

Elektrilevi viimase miili projekt pidi algama juba tänavu märtsis. Projektis esines aga mõningaid takistusi, mistõttu saadi ehitusega alustada alles juulis.

Projekti kohaselt pidi selleks aastaks kiire internetiühenduse saama 15 000 kodu, kuid takistuste tõttu suudetakse seda tänavu teha 9000 kodu puhul. Esimesed kodud saavad teenuseid tarbima hakata alates järgmise aasta veebruarist ja märtsist.

20 miljonilisest riiklikust toetusest ei ole Elektrilevi veel sentigi kasutanud kuna Elektrilevi ei ole tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve ametile ühtegi väljamaksetaotlust esitanud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.