Mobiilimaksetel on Eestis vähem šanssi kui Aafrikas või Indias

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
auto-rickshaw_india.jpg

Mattias Liivak on mobiilimakseid vahendava Eesti ettevõtte Fortumo turundus- ja PR-juht. Fortumo aitab 96-s riigis mobiiliga maksta inimestel, kellel pole traditsioonilist pangakaarti.

Eesti tarbijatele on viimaste kuude jooksul avanenud võimalus maksta kaupade ja teenuste eest mitme uue mobiilimakselahenduse kaudu. Paari nädalaga on mobiilse raha lahenduse käivitanud nii Telia kui Tele2, lisaks ka idufirma Paytailor. Millised on aga välismaised edulood ja läbikukkumised, mida kohalikud mobiilse raha pakkujad silmas peaksid pidama?

Maailmas on kokku kasutusel ligi 300 erinevat mobiilioperaatoritega seotud mobiilse raha teenust. Neist kõige edukamaks võib pidada m-Pesa lahendust, mis on kasutusel pea kümnes Aafrika riigis ja Indias. m-Pesa koduturul Keenias moodustab raha vahendamine mobiilioperaatori Safaricom käibest lausa viiendiku.

Mobiilne raha on edu saavutanud eelkõige arenevatel turgudel, sest sealne pangandussektor on ajast maha jäänud. Keenias on deebetkaart 35 protsendil inimestest, Indias 22 protsendil. Krediitkaardiomanikke on kordades vähem, ehk kui poes on veel arvestataval osal inimestest võimalik kaardiga maksta, siis veebimaksete võimekus neis riikides on praktiliselt olematu.

Eestis on pankadel tugev jalgealune

Eestis on olukord teistsugune, pangakaarti omab 93 protsenti inimestest. Aafrikas ja Indias on mobiilne raha ainukeseks alternatiiviks sularahale, Eestis on turgu domineeriv konkurent pankade näol olemas. See peaks kohalikud mobiilse raha pakkujad ärevaks tegema, kuna ka teistes lääneriikides on digitaalseid rahakotte käivitatud, kuid märgatavat edu pole need saavutanud.

Idufirma Square lõi mõne aasta eest käed Starbucksiga maksete vahendamiseks, kuid kukkus sellega läbi. Oma mobiilse raha lahendus on ka Apple’il, kellel klientide hõivamiseks kasutada üle 200 miljardi dollari. Muidu fanaatilistest iPhone’i omanikest on Apple Pay’d kasutanud aga vaid viiendik. Kui USA turul tähendab see Apple’i jaoks 30 miljonit kasutajat, siis Eesti mobiilioperaatorile oleks sama suhtarv (paarkümmend tuhat inimest) kesine tulemus. Mida kohalikud mobiilse raha pakkujad siis teisiti saaksid teha?

Eelis 1: soodsamad kaubad

Mobiilse raha pakkuja saab pangalt kliendi üle lüüa kolme argumendiga: odavam hind; võrdväärne või parem kättesaadavus; parem kasutajakogemus.

Toodete ja teenuste hindu on nendest kolmest tegurist mobiilse raha pakkujatel kõige keerulisem mõjutada. Pangakaardiga maksmisel puuduvad lõpptarbijale teenustasud ja ainuke võimalus oleks kaupmeestega kokku leppida soodustuste pakkumiseks mobiilse rahaga tasumisel. Selle osas on kaupmeeste motivatsioon aga madal: miks nad peaksid väikese turuosaga makselahendusele soodustusi tegema?

Eelis 2: lai kättesaadavus

Teine mobiilse raha kasutuselevõttu mõjutav faktor on selle laialdane kättesaadavus. Kui mobiilset raha on võimalik kasutada vaid valikuliselt, siis inimesed jäävad ikka kasutama pangakaarti. Ka Apple Pay puhul on kasutajad vahetult pärast ostu tegemist välja toonud, et jätsid Apple Pay kasutamata, kuna polnud kindlad, kas sellega saab antud ostukohas maksta. Mobiilse raha pakkujad peaksid seega üritama oma teenuse teha kättesaadavaks nii paljude kaupmeeste juures kui võimalik. Kuidas seda saavutada?

Maailma suurimad digitaalsed rahakotid on edu saavutanud ühe suure teedrajava kaupmehe tuules. PayPali varajases faasis tegid inimesed endale konto, et osta kaupasid eBayst. Hiina Alipay saavutas edu tänu maksete pakkumisele Alibabas. Indias viiekordistus kohaliku digitaalse rahakoti PayTM kasutajaskond 20 miljoni pealt 100 miljoni peale pärast seda, kui neist sai eksklusiivne maksepakkuja Uberile. Eestis peaks mobiilse raha pakkujad seega eesmärgiks võtma oma makselahenduse integreerimise näiteks suurte jaekaubanduskettide ja veebipoodidega.

Eelis 3: parem makseviis

Kolmas tegur mobiilse raha kasutusele võtmises on parema maksekogemuse pakkumine. Poes kaupade ja teenuste eest makstes ei ole tegelikult suurt vahet, kas tasun sularahas, pangakaardi või digitaalse rahakotiga. Makse tegemine võtab ikkagi enam-vähem sama kaua aega. Ka veebis on Eesti puhul keeruline pankadest paremat maksekogemust pakkuda, kuna pangalingid ja mobiil-ID on laialdaselt kasutusel.

Pilgud tuleb pöörata Eestist välja

Mobiilsel rahal on kasutajakogemuse eelis juhul, kui teenuse müük toimub digitaalses keskkonnas ning kaupmees pole meile harjumuspäraseid pangalinke integreerinud. Kuna pea kõik kohalikud kaupmehed on seda juba teinud, siis tuleks pilgud pöörata välismaale. Eesti inimesed tellivad kaupasid nii eBayst kui Alibabast, vaatavad filme Netflixist ja kuulavad muusikat Spotifyst.

eBay ja Spotify sarnased ettevõtted ei hakka tõenäoliselt kulutama aega, et integreerida 1,4 miljoni elanikuga riigi pangalingi lahendust. Eestis tegutsevad mobiilioperaatorid kuuluvad aga rahvusvahelistesse gruppidesse, ka Paytailoril on potentsiaal haarata rahvusvahelisi kliente. Paarikümne miljoni potentsiaalse kasutaja puhul võib rahvusvahelistele kaupmeestele Eesti mobiilse raha lahendus juba huvi pakkuma hakata.

Laialdane pangakaartide kättesaadavus Eestis tähendab, et mobiilse raha pakkujad on nõrgemas konkurentsiolukorras kui näiteks sarnane lahendus Aafrikas või Indias. Mobiilse raha lahenduste edu sõltub aga sellest, kui palju on sellel kasutajaid ja kaupmehi. Ühte ei püüa aga teiseta, seega on tegu muna-kana situatsiooniga. Seega oleks kohalikel alternatiivsete makselahenduste pakkujatel mõistlik suunata pilgud välismaale. Mõelda tasuks sellele, kuidas kliendiks saada rahvusvahelisi lõppkasutajaid ning teisest küljest, millised digitaalsed teenused ja keskkonnad on need, mille avamine Eesti kasutajatele suudaks neile kõige kiiremini kodumaal kliente juurde tuua.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.