Seega tuleb valvekaamera seadistada õigesti, või asjad võivad kiirelt minna hapuks.
Mida teha, kui naaber kaamera su hoovi suunanud on?
Kui aga naabri kaamera juba üles seatud on, siis on võimalikke lahendusi mitmeid.
Iro sõnas, et kui inimesele tekitavad muret naabri paigaldatud kaamerad, tasuks esmalt rääkida sellest oma naabriga. “Just kaamera üles pannud naaber on see, kes oskab kõige paremini selgitada, millistel kaalutlustel on kaamerad territooriumile üles pandud, kuidas kaamerapilti jälgitakse ja mis jääb kaamerasilma vaatevälja,” lausus ta. “Võib juhtuda, et naaber ei ole turvalisuse peale mõeldes muude aspektide kõrval osanud arvestada, et osaliselt jääb vaatevälja ka naabrite hoov. Sel juhul saab ta kaamera nurga paremini valida.”
Kui naaber on tahtlikult oma kaamera sinu hoovi suunanud ning keeldub kaamera nurka muutmast või seda ümber paigaldamast, saab vaidlusega pöörduda kohtusse. “Tõenditeks saavad olla näiteks sel teemal naabriga vahetatud e-kirjad; fotod, millelt on kaamera nurk ja suunatus teie territooriumile selgelt nähtavad; naabri kaameraga tehtud salvestised; tellitud ekspertiis. Täpsemalt saab tõendite sobivust hinnata kohus,” lausus Iro.
Ta lisas, et naabri hoovi piiluva videokaamera võib üles seada ainult sel juhul, kui see on naabriga kokku lepitud. Näiteks kui naabritel on ühine sissesõidutee või uksed asuvad lähestikku, on teinekord mõistlik turvakaamera paigaldada ühiselt. “Sel juhul tuleb aga enne kaamera paigutamist kindlasti kõik sellega seotud küsimused omavahel läbi arutada ning kokku leppida kaamera kasutamise tingimustes,” märkis Iro. “Ühiselt tuleb otsustada, millise nurga all turvakaamera paigutada, kui kaua säilitada turvakaamera salvestisi, kes ja kuidas kaamerapildile ligi pääseb. Sellise lahenduse eelduseks on ennekõike usalduslikud suhted naabrite vahel.”
Avalikku ruumi võib kaamera suunata
Erinev on olukord aga siis, kui turvakaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum või ühiskasutuses olev ala. Avalikus ruumis paiknevate kaamerate kasutamisel on oluline, et seejuures oleks kaitstud kõigi inimeste õigused ja elanikud ei peaks pideva jälgimise pärast hirmu tundma. “Turvakaamerate kasutamine eeldab sel juhul, et eelnevalt on hinnatud ja analüüsitud nende kasutamise vajadust ja võimalikke riske ning paika on pandud ka salvestiste kasutamise eesmärgid,” sõnas Iro ning lisas, et otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks, näiteks turvauks, signalisatsioon või täiendav valgustus.
