Merle Maigre töötades president Ilvese julgeolekunõunikuna. “Ilves inspireeris intellektuaalse uudishimuga, andes alatasa töötajatele lugemissoovitusi. Kui liikusin Kadriorust edasi küberkaitsesse, siis andis ta mulle tosinast raamatust koosneva listi,” sõnas ta. Keskendudes tööle, on Maigre sõnul karjääri puhul olnud oluline humanitaarharidus, mis arendas analüütilist õppimist. Ajalooõpingud aitasid nägema juhtumi ja sündmuse laiemat konteksti ehk oskust näha puude taga metsa, mis tuleb kasuks ka praegu.

Small talk

“Töötades president Ilvese julgeolekunõunikuna, mõistsin, kui olulised on keeleoskus, suhtlus inimestega ja small talk. Ilves leidis kohe ühise keele Ameerika president George Bushiga, rääkides temaga võsalõikuritest.”

Kõik ei mõtle ühtemoodi

Minu jaoks töö 2017. aastal NATO küberkaitsekoostöö keskuse juhatajana ja julgeoleku valdkonnas õpetas, et ei saa eeldada, et kõik mõtlevad sinuga samamoodi. See on homogeense ühiskonna viga, kus oleme harjunud üksteist poole sõna pealt mõistma. Maailm on palju kirjum kui Eestis, kus mõeldakse ja ollakse ühesugused.

Oskus öelda “ei”

Elus on palju rohkem tahke kui ainult töö. Enda aega peab hoidma ka pere jaoks, et mitte läbi põleda. Mõistagi ei saa kõigi tööde puhul kell viis pastakas lauale kukkuda, aga mõistlik on teha valikuid ja tunda enda piire.

Aita teist naist

Naised peavad hoidma kokku ja üksteist toetama. Selleks on hea nipp, mida saab kasutada suurtel koosolekutel: teise naise öeldut tasub võimendada ja peegeldada, kui see läheb sinu arvamusega kokku. NATO pressiesindaja soovitas kõigil naistel kanda erksaid värve – näiteks erksaid pintsakuid.

Julgus küsida abi

Lapsed annavad töötajale kahtlemata lisaväärtusi, mis muudab inimese juhina või eksperdina väärtuslikumaks, sest suudab žonglöörida mitmete pallidega ja rööprähelda. Samas peab olema julgus küsida abi ja tugineda perevõrgustikule. Oma koormaga ei pea saama üksi hakkama ja seda ei maksa varjata. Lapsehoidjad on olnud märkimisväärne osa minu elust, et jätkata kolme lapse kõrvalt tööd.

Anna-Maria Osula: “Naisi peab julgustama tegelema rohkem tehnoloogiaga”

Anna-Maria Osula peab karjääri peamiseks märgiks uudishimu. “See on mind alati ajendanud ja tiivustanud erinevates valikutes – tänu sellele jõudsin juuraõpingutest tehnoloogiani. “Lisaks olen alati olnud seda tüüpi inimene kellele meeldib minna asjaga süvitsi ja leida erinevate valdkondade vahel seoseid,” sõnas ta.

Naudi, mida sa teed

Kõige tähtsam on see, et sa naudid, mida sa teed ja mina olen oma eriala fänn.

Ööpäevas on 24 tundi

Olen õppinud valusalt aja planeerimist – uusi ja põnevaid teemasid on nii palju, aga tuleb meelde jätta, et ööpäevas on siiski 24 tundi ja vahepeal tuleb magada ka.

Usu, mida sa räägid, siis võetakse sind ka kuulda

Sinu kuulda võtmiseks on kõige tähtsam, et tead, mida räägid. Vahet pole, kas tegu on meeste- või naisterahvaga. Kui tead ja usud, mida sa räägid, siis sind ka kuulatakse.

Ära võta tööd isiklikult

Vältida tuleb tööasjade liiga isiklikult võtmist. Kui suudad argumendid põhistada faktidel mitte emotsioonidel, siis on lihtsam end kehtestada.

Naised tehnoloogiasse

Mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas, on oluliseks teemaks, kuidas julgustada rohkem naisi tegelema tehnoloogiaga. Sellega peaks alustama juba väiksest peale ja kinnitama tüdrukutele, et nad saavad hakkama ükskõik kui keerulise ülesandega. Ei ole poiste ja tüdrukute valdkondi ega eesmärke.

Lapsed ei ole takistuseks

Ausus on töötaja ja tööandja usaldusliku suhte alustala. Iga tööandja peaks arusaama, et lapse kasvatamise kogemus annab inimesele olulisi oskusi juurde: näiteks aja efektiivse kasutamise meisterlikkus ja mitme asjaga korraga tegelemise võimekus. Need oskused tulevad ainult kasuks.