Mitmed Geeniuse lugejad märkasid ka seda, et internetiühenduse võimalust näidatakse saunamajas või kuuris, kus seda tegelikult pole. See on TJA sõnul aga nii seetõttu, kuna kaart kõrvutab automaatselt andmeid, mis on pärit sideettevõtjatelt ning mitmetest registritest ja toetub hoone tüübi määramisel registris märgitud staatusele. “See staatus on tõenäoliselt kunagi hoone omaniku poolt deklareeritud. Süsteem arvestab andmete analüüsimisel eluhooneid ja ärihooneid, seetõttu võib ka mõni kuur või saunamaja saada kaasatud,” ütles Gailan.

Tulevikus on lisandumas ka väiksemad pakkujad

Gailan lisas, et Netikaart.ee põhifookus on kaabliga pakutavate ühenduste kaardistamine ja täna sisaldab netikaart.ee suuremate sideettevõtete andmeid. Järk-järgult lisanduvad tulevikus ka teised sideettevõtted ning need andmed hakkavad süsteemis uuenema kord kvartalis ja seejärel on võimalik statistika päringu kaudu jälgida kiire interneti levikut omavalitsuste põhiselt. Seega on Netikaart kasutajale juba avatud, kuid mõned funktsionaalsused veel lisanduvad või täienevad.

Vead on loogilised

Gailan losas, et kuna kaardistuse näol on tegemist suurte andmemahtude, konkreetselt ligi miljoni aadressiobjekti automaatse analüüsiga, siis on loomulik, et üksikuid andmete tõlgendamisest tingitud ootamatusi esineb nii nagu ikka uute rakenduste kasutusse andmise puhul. “Nende andmete käsitsi kontrollimine oleks inimesele liialt töömahukas,” märkis ta. “Kokkuvõttes ei kahanda see siiski kaardistuse kui üldpilti loova vahendi väärtust. Netikaart on esimene kogu maad hõlmav kaardistus ja areneb järk-järgult paremuse suunas.”

Ta lisas, et Netikaardi kasutamisel tekkivate küsimuste ja probleemide lahendamiseks annab TJA nõu ja abi.