Metro Capitali partneri Rain Pärna sõnul sai läbi aastate katsetatud mitmeid teenusepakkujaid, kuniks jõuti Austria ettevõtte Loxone toodeteni, kelle seadmed ning teenused jõuavad iga eelnimetatud hoonetes elava inimeseni.

“Tegemist on tsentraalse koduautomaatika juhtimise süsteemiga, mis nii Kiikris kui ka Meerhofis standardversioonis võimaldab juhtida korteri sisekliimat,” rääkis Pärn Geeniusele. Süsteem võimaldab igas ruumis seadistada eraldi parameetrid nii küttele, ventilatsioonile kui ka jahutusele, kui selleks on vastavad seadmed. Kasutajal tuleb seadistada vaid soovitud temperatuur ning ülejäänuga toimetab automaatika ise

Automaatika oskab ka ventilatsiooni intensiivsust ajutiselt reguleerida, vähendades seda näiteks juhul, kui pererahvas on pikemaks ajaks kodust lahkunud. Sellisel juhul lülitatakse lisaks ventilatsioonile madalale režiimile ka küte. Kui automaatika aga tajub, et korteris on tavapärasest rohkem rahvast, suurendatakse ventilatsiooni intensiivsust, et õhk toas püsiks värske.

Puutetundlik kivi kööki

Toas on võimalik kõike juhtida läbi seinale paigutatud juhtpuldi. Tegelikult on igas korteris ka väike server, mis võimaldab elanikul kodu juhtida läbi nutitelefoni äpi, kust erinevaid parameetreid kontrollida. Kui standardlahenduses sisaldub vaid ventilatsiooni kontrollimine, siis juurde saab lisada ka valgustuse, kardinate, valve ja videovalvesüsteemide toe.

Lisaks sellele, et lampe ja kas või kodust sauna üle äpi juhtida, muutub iga seinal olev lüliti kodus multifunktsionaalseks. Klaasist seinalülitil on viis erinevat regiooni mida puudutada, kusjuures lüliti eristab ka pikka või lühikest vajutust. Seega saab ühele seinale asetatud lülitile määrata kuni kümme erinevat funktsiooni.

Pärna sõnul saab säärase lüliti panna ka köögi tasapinna alla, nii et köögi tasapinda puudutades on võimalik juhtida valgust või erinevaid köögiseadmeid. “Ühes korteris on meil niimoodi, et köögis on seinale pandud iPad, kuhu kuvatakse näiteks fonoluku kõne. Kui külaline laseb alt kella, ilmub iPadi pilt ja sa saad köögi tasapinna pealt talle soovi korral ukse lahti teha,” kirjeldab Pärn.

Nutikas kodu hoiab ka kommunaalkuludel ise silma peal. Kõik korterid on varustatud kaugloetavate seadmetega, mis saadavad näidud raportina haldusfirmale, kust info jõuab automaatselt raamatupidamistarkvarasse, mille järel tekivad automaatselt ka arved.

Pärna sõnul algab kogu koduautomaatika hind umbes 2000 eurost ning võib küündida paarikümne tuhande euroni. Kallimad on erilahendused, kus näiteks korteris liikudes järgib korteri helisüsteem ja valgus inimese liikumist, mängides ja paistes vaid seal, kus inimene parasjagu on.

Teine vaatenurk: koduostjad ei taha 5000 eurot nutikodu eest maksta

Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand tõdes aga, et nutikodu ei pruugi igas situatsioonis end ära tasuda ja on pigem mugavusteenus, mille eest iga inimene maksma pole nõus.

Allekand ütles, et firma kaalus küll ühes ehitatavas hoones nutikodu lahendusi, kuid jättis need lõpuks liigsete kulude sunnil kõrvale. “Üks asi on see jäämäe tipp, mida nutilahenduste müüja sulle ütleb, näiteks, et ühe korteri kohta maksab lahendus umbes 2500 eurot. See on justkui okei, aga siis sa lähed sinna teemasse sisse ja vaatad, palju kaabeldust juurde tuleb, palju tuleb teha erinevaid asju, enne kui nutilahenduste pakkuja oma asjadega saab tulla,” kirjeldas ta reaalselt kodu nutikaks tegemise hinda.

Kõik need eelnevad tegevused tõstavad hinda vähemalt veel sama palju, ehk kokku oleks nutikodu projekti hind minimaalselt näiteks 5000 eurot.

Ehkki nutikodu lahenduste pakkujatega on firmal suhted head ja innovatiivseid lahendusi on kaalutud, jääb arendustes sageli tehing katki kliendi soovide tõttu. Koduostjad pole nõus maksma 5000 eurot mugavusteenuste eest.

Liiga palju erisoove, et ühte tüüpilist nutikodu teha

Teine asi on see, et nutikodu pakub võimalusi nii erinevaid soove täita, et arendajal pole mõtet ühte lahendust valmis teha.

Me näeme, et ostjad, kes tahavad nutikodu, neil on nii palju erisoove, et meil pole mõtet hakata tema eest lahendust väja mõtlema,” rääkis ta. Tekibki nõiaring, mis paljudel juhtudel välistab nutikodu standardse lahenduse pakkumise.

Samas tõdes Allekand, et kogu nutikodu ideed kõrvale ei jäeta ja tulevikus võib mitmetes projektides lahendustest palju kasu olla.