Ootamatu keelenõue tabas tuhandeid ettevõtjaid üllatusena

Paljud Eestis äriühingut omavad, kuid välismaal tegutsevad ettevõtjad on keeleseaduse nõudest üllatunud.FOTO: Shutterstock

Paljud ettevõtjad, kes omavad Eestis äriühingut, kuid ajavad äri mujal, peavad oma kodulehed igal juhul eestikeelseks tegema. Sealhulgas e-residendid, kes on Eestis asutanud ligi 13 000 ettevõtet.

Nimelt peab keeleseaduse alusel Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta.

Seda ka juhul, kui ettevõte Eestis teenust ei paku ning tegutseb vaid välisturul.

Nii tegi keeleinspektsioon riigile kuuluva Nordica tütarfirma Regional Jetile ettekirjutuse keeleseaduse nõuete rikkumise kohta, kuna selle uuele brändile Xfly tehtud veebileht on ainult ingliskeelne. Samasuguse ettekirjutuse said ka väiksemad Eestis tegutsevad lennuettevõtted.

Nõue kehtib kõigile

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk kinnitas DigiPROle, et keeleseadus kehtib kõikidele ettevõtetele, mis on registreeritud Eestis ja kantud äriregistrisse. “Pole ju välistatud, et „vaid välisturul“ tegutseva ettevõtte teenuseid soovivad saada ka Eesti elanikud ja et ettevõte on valmis neid teenuseid ka siin pakkuma,” selgitas Tomusk.

Ülevaadet, kui paljud idu- ja e-residentide ettevõtted rikuvad seda nõuet inspektsioonil siiski pole. “Sellist ülevaadet meil ei ole, kuna inspektsioon ei tee järelevalvet ettevõtte tüübi või ettevõtja päritolu järgi,” ütles Tomusk.

Samas kõiki ettevõtteid inspektsioon kontrollida ei jõua. “Ennekõike vaatame ettevõtteid, mis pakuvad ühel või teisel moel kaupu või teenuseid, näiteks kaubandus- ja teenindusettevõtted, majutus- ja toitlustusettevõtted jms,” selgitas Tomusk.

Tema hinnangul ei tohiks nõude järgimine kellelgi üle jõu käia. “Ei ole olemas asju, mida ei saaks eesti keeles edasi anda. Eesti keel on arenenud kultuurkeel, ülikoolide õppekeel ning kõrgel tasemel teaduskeel. Eesti keeles on võimalik kirjutada teadusartikleid kvantfüüsikast või molekulaarbioloogiast, eesti keelde on tõlgitud maailmakirjanduse tähtteosed alates antiikkirjandusest kuni Paulo Coelhoni, “lisas peadirektor.

Ettevõtjad teadmatuses

DigiPROga vestelnud ettevõtjatele tuli selline nõue üllatusena ning on suur tõenäosus, et näiteks e-residendid ei teagi selle olemasolust.

E-residentsuse programmijuht Ott Vatter ei pidanud vaid välismaal teenust pakkuvate ettevõtete kontrolli mõistlikuks.

„Keeleseaduse eesmärk on meie keele ja kultuuri kaitsmine globaliseeruvas maailmas, see on kahtlemata vajalik. Samas on vastutus iga ettevõtte veebilehe eest ikkagi ainult ettevõttel endal,” ütles e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.

“Keeleseaduse arvestamist on oluline nõuda Eesti turule suunatud tooteid ja teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Samas ei tundu selle järgimise pidev kontroll nende Eesti ettevõtete puhul, mille teenused on suunatud eranditult väljapool Eestit asuvale kliendile, väga mõistlik viis ametnike tööaega kasutada,“ arvas Vatter.

Idufirmad jäid üldsõnalisemaks

“Kuna Startup Estonia pädevusse ei kuulu keele küsimuste reguleerimine, on väga raske antud küsimuses hinnangut anda,” ütles Startup Estonia juht Maarika Truu.

“Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega ning tahaks uskuda, et kokkuvõtva eestikeelse info avaldamine veebilehel ei tohiks Eestis asutatud äriühingutele olla üle jõu käiv ning ei põhjusta ebamõistlikke lisakulusid ega suurenda oluliselt ettevõtja koormust,” lisas Truu.

Tema hinnangul eestikeelse kokkuvõtva info kajastamine oma kodulehel võiks olla ka iga ettevõtte huvides. “Nii saavad kaasmaalased teada mille põnevaga meie ettevõtted tegelevad.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.