Päästeamet ei soovita ööseks kodumasinaid tööle jätta, kuigi siis on odavam elekter

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
1jl05aug16e-10.jpg

Päästeamet hoiatas paar nädalat tagasi Twitteris öösel elektriseadmete kasutamise eest:

See läheb aga otseselt vastuollu soovitusega öösiti justodavama elektri pärast kodumasinaid kasutada. Geenius palus päästeametil oma säutsu tagamaid selgitada.

Päästeameti teatel sai sõnumalguse sellest, tänavu 30. aprillil kell 03:47 öösel saihäirekeskus teate, et Põlva maakonnas põleb elumaja lahtise leegiga. Tulekahjus hukkus 32-aastane naisterahvas, hukkunu leiti magamistoast voodist. Too tulekahju sai alguse rikkest nõudepesumasinast. Oletatavasti kulgesid sündmused sel õhtul nii, et majas olid külalised ning kui perenaine südaöö paiku magama läks, pani ta nõud pesumasinasse ning selle ööseks tööle.

See juhtum on osateistest öistesttuleõnnetustest. Eelmisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes ja nende kahjuliku toime tagajärjel 50 inimest. Kõige rohkem hukkus inimesi öisel ajal toimunud tulekahjudes, kokku 21 inimest ehk 42% kõigist tulesurmadest. Elektriga seotud hoonetulekahjudes hukkus kaheksa inimest.

Kokku oli 2015. aastal 5516 tulekahju, millest 1610 toimus hoonetes. Elektrist sai alguse 277 (17%) hoonetulekahjudest ning kui tulekahju tekkepõhjustest esikohal on lahtise tule kasutamine, siis elekter on tekkepõhjusena teisel kohal.

Selle aasta jaanuarist juulini on toimunud 883 hoonetulekahju, millest 151 (17%) sai alguse elektrist. Elektrist alguse saanud tulekahjudes on tänavu hukkunud juba seitse inimest ehk 27% hukkunute koguarvust.

Antud statistika viis ka eelmainitud säutsuni. “Päästeameti missioon on päästa inimese elu, vara ja keskkonda. Seega kui inimesed hukkuvad seetõttu, et panevad kodumasinad öisel ajal järelevalveta tööle, siis peame sellele reageerima ja levitama võimalikult paljude inimesteni sõnumit ja teadmist, et niimoodi käitumine võib olla vägagi eluohtlik,” ütles päästeametipressiesindaja Mari Rebane.

“Muidugi ei saa keelata inimesi kodumasinaid öösel tööle panemast, aga tulekahjude tekkepõhjuste statistika toetab tõdemust, et selline teguviis on vale. Nagu näha ka tekkepõhjuste loetelust, ei alga põlengud ainult kodumasinatest, vaid probleem on ka näiteks tehnika pidev hoidmine vooluvõrgus. Reeglina on selleks pikendusjuhe, kuhu on ühendatud teler, elektriradiaator, pesumasin, veekeetja jne. Seda on ühe pikendusjuhtme jaoks liiga palju ning selliselt ülekoormatud pesas tekib kiiresti tulekahju. Ajutised asjad kipuvad need kõige püsivamad olema, aga pikendusjuhtmele rajatud ajutine lahendus tuleb siis üle vaadata, sest tegu on kodus oleva ohuallikaga,” lisas Rebane.

“Kindlasti peab olema igas kodus töökorras suitsuandur, mis on kiire tulekahju avastamise seade,” ütles Rebane.

Tume statistika

Öisel ajal toimunud tulekahjude peamised elektriga seotud põhjused:

  • ülekoormatud pikendusjuhe
  • külmkapp
  • laelamp
  • laualambi vastas asuv riideese
  • kuumale töötavale pliidile kukkunud eseme süttimine
  • elektrikilp
  • pesumasin ja ka nõudepesumasin
  • elektriradiaator

Eelnimetatud põhjustest on tulekahju alguse saanud rohkem kui kord. Lisaks on tulekahju põhjustanud sülearvuti laadija, telekas, veekeetja, kuivatuskapp või kuivati, mikrolaineahi, survepesur, jäämasin, droon, elektriboiler, soojapuhur ning muidugi elektrijuhtmete vale paigaldus.

2015 aastal hukkunud:

  • päevasel ajalkell 08.00-16.59 hukkus 17 inimest
  • õhtusel ajalkell 17.00-22.59 hukkus 12 inimest
  • öisel ajalkell 23.00-07.59 hukkus 21 inimest

2016. aasta esimese 7 kuuga hukkunud:

  • päevasel ajal, kell 08.00-16.59 hukkus 7 inimest
  • õhtusel ajal, kell 17.00-22.59 hukkus 7 inimest
  • öisel ajal, kell 23.00-07.59 hukkus 15 inimest, sealjuures kõige rohkem vahemikus 00.00-02.59.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.