Palju õnne, täna on kahe väga levinud tehnoloogiaseadme sünnipäev

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Maailma esimene sülearvuti nägi ilmavalgust 3. aprillil 1981. Foto: Bilby/CC/Wikimedia

Täna, kolmandal aprillil on sünnipäev nii esimesel mobiiltelefoniga tehtud kõnel kui ka esimesel sülearvutil.

Pool tundi juttu ja kümme tundi laadimist

Esimese mobiiltelefoni kõne tegi 44 aastat tagasi 1973 aastal Motorolas töötanud Martin Cooper, kes oli ka nende telefoni Motorola DynaTAC looja. Cooper helistas Motorola otsesele konkurendile, Joel Engelile Bell Systemsist ja ütles, et võistlus on läbi, Motorola võitis.

Motorola DynaTAC oli aga hiiglane omaette. See seade kaalus terve kilo ning omas üherealist teksti näitamise võimekusega LED ekraani. Telefoni aku kõneaeg oli 30 minutit, misjärel tuli seda kümme tundi laadida. Tema mällu mahtus 30 erinevat telefoninumbrit, millele sai tagasi helistada. 1983. aastal poelettidele jõudnud DynaTACi esimene mudel maksis 3995 dollarit, mis tänast majandusolukorda arvestades võrdub umbes 9366 dollariga.

Tol ajal oli seade revolutsioon – parim, mida sa said teha, et telefoni endaga kaasas kanda, oli paigaldada see enda autosse. Telefoni lisavarustuseks sai osta nahast ümbrise koos vöökinnitusega, terasest antenni ning kiirlaadija, mis küll laadis telefoni täis ühe tunniga, kuid kuumutas selle tegevuse juures akut nii palju, et harvad polnud juhud, kui see lühisesse läks ja tegevuse sootuks lõpetas.

Maailma esimene sülearvuti: 10 kilo ja viie tolline ekraan

Teine seade, mis täna 36 aastat tagasi ilmavalgust nägi, on Osborne 1 arvuti. Selle looja Adam Osborne lõi arvuti, mis kaalus 10,7 kilo ning maksis umbes 1800 dollarit, tänast raha väärtust arvestades umbes 4700 dollarit. Sel oli 4-megahertsine protsessor ja 64 kilobaiti muutmälu. Arvutil ei olnud küll akut – voolu sai ta otse seinast, kuid ta oli sellegi poolest kaasaskantav, kuna teda sai kokku pakkida ning lihtsasti kaasa võtta. CP/M operatsioonisüsteemi jooksutavas arvutis sai kasutada programme nagu WordStar tekstitöötluseks või Supercalc tabelarvutuseks, lisaks võis luua programme CBASIC ja MBASIC programmeerimiskeeltes.

Arvuti pakiti justkui kohvrisse. Arvuti korpuse kate oli ühtlasi ka selle klaviatuur, mida sai kogu komplekti küljest ära võtta. Arvutil oli viietolline ekraan, kuhu mahtus 24 rida teksti, igale reale 52 tähte. Esimesed Osborne 1 mudelid said voolu seinast, hiljem toodi turule ka akupank, mis pakkus arvutile tööaega kuni üks tund

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.