Uudis

Pangarekvisiitide muutmisega pannakse ühelt firmalt pihta keskmiselt 87 000 eurot

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Mullusest Eesti kuritegevuse ülevaatest selgub, et küberkuritegevuse hoogne trend on ikka pangarekvisiitide muutmine. Keskmine kahju kannataja kandis kurjategijatele 87 000 eurot.

Seda tüüpi arvutikelmus käib nii, et sekkutakse kellegi e-posti liiklusesse ning muudetakse tehingupartneri pangarekvisiite, nii et raha kantakse tuvastamata isiku arvelduskontole tundmatus pangas. Kui mullu sooritati Eestis 651 arvutikelmust, siis pangarekvisiitide muutmisi oli sellest sellest kümmekond.

Sarnased meiliaadressid

Mõnikord muugitakse selleks ettevõtte e-kirjavahetusse, mis sisaldab äripartnerite andmeid, ja luuakse olemasolevatele väga sarnased meiliaadressid, mille kaudu antakse teada „uuest“ kontost ning juhised edasisteks pangaülekanneteks, vahendab justiitsministeerium oma värskes 2018. aasta kuritegevuse ülevaates.

Summad, mis sellise kelmusega kaduma lähevad, on väga suured. Keskmiselt on kelmid pangarekvisiitide muutmisega saanud saagiks 84 000 eurot.

Näiteks andis üks Eesti ettevõte rahvusvahelisele ostjale üle 100 000 euro väärtuses kaupa kahekuulise järelmaksuga. Kuna raha ei laekunud, hakkas firma asja uurima ning selgus, et keegi sekkus nende e-kirjavahetusse ja saatis ostjale uue pangaarve, kuhu välismaine firma kandis üle poole summast, millest kaupmees jäigi ilma.

Krüptolunavara pole kadunud

Veebilehtede blokeeringute ning lunavaraskeemide ohvriks on reeglina juriidilised isikud, kus blokeeringust vabastamise eest tuleb vaevatasu maksta bitcoinides.

Ohvriteks on sageli need ettevõtted, kel on väärtuslikke kliendiandmeid, nagu arstipraksised, turismiettevõtted, ehitusettevõtted.

Näiteks registreeriti mullu juhtum, kus krüpteeriti ühe hooldekodu arvutid ja nõuti arvutite dekrüpteerimise eest lunaraha kuni 3 bitcoini.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.