Minister lisas, et väga lähedalt on kaasatud kohalikke omavalitsusi, et tõsta esile prioriteetsed asukohad, kus kiiret internetiühendust vajavad näiteks koolilastega pered või ettevõtted. „Prioriteetseid asukohti kiire internetiühenduse rajamisel ei saa määrata majandusministeeriumi 10. korruselt Tallinnas, vaid seda saab teha ainult koostöös kohalike omavalitsustega, kelle tagasisidet oleme ka igal võimalusel kaasanud,“ märkis Sutt.

Lisaks on uues meetmes jaotatud eelarve omavalitsuste vahel proportsionaalselt. „See tähendab, et ei teki maakondade vahelist konkurentsi eelarve osas ning näiteks nii Saaremaa kui Hiiumaa saavad toetust proportsionaalselt vastavalt oma valge ala suurusele,“ kommenteeris Sutt.

Võrgu ehitamist toetatakse turutõrkepiirkondades ehk seal, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu 2024. aasta lõpuks ettevõtjad selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani ehk nn. valge ala.

Parem sihistatus

Sutt tõdes, et piiratud eelarve tingimustes tuleb seada prioriteete ja seda senisest paremini. „On selge, et ka selle 70 miljoni toel ei jõua kiire internet kõigi 84 tuhande kodu või ettevõtteni, kus täna kiire interneti püsiühendus puudub, ning peame investeeringuid senisest paremini sihistama. Selle juures tuleb arvestada ka ehitajate võimekusega internetiühendusi rajada, milleks on umbes 20 miljonit eurot aastas,“ sõnas ta.

Juurdepääsuvõrgu rajamise toetust taotletakse voorupõhiselt. Enne igat vooru kinnitab IT-minister eelarve, selle jaotuse maakondade vahel ning omavalitsuste esitatud sotsiaal-majanduslikult oluliste aadresside loetelu. Esimest vooru rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskavast eraldatud 24,29 miljoni euroga, millele lisanduvad järgmistel aastatel EL struktuurifondide vahendid.

Toetust saav sideettevõtja peab rajama juurdepääsuvõrgu, mis tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja väga kiire lairibateenuse optilise kaabli või samaväärse tehnoloogiaga. Lisaks optilisele kaablile on lubatud juurdepääsuvõrku rajada ka teatavate täiustatud traadita lahenduste abil, mis suudavad pakkuda lõppkasutajale usaldusväärset suurt kiirust. Kuna traadita lahendused on „jagatud“ ja sõltuvad keskkonnatingimustest, võib kasutada üksnes täiustatud tehnoloogiaid, mis tagavad kasutajatele ka nõutava teenuse kvaliteeditaseme.

Võrgu ehitajal tuleb rajatavale võrgule tagada võrdsetel alustel juurdepääs ka teistele sideettevõtjatele. Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 70 protsenti ja maksimaalne suurus ühe aadressi kohta 3000 eurot. Juurdepääsuvõrguga liitumise hind võib lõppkasutajale olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga.

Teavitamine paraneb

Suti sõnul on uue toetusmeetme puhul pööratud senisest suuremat tähelepanu ka inimeste teavitamisele. „Elanikele ja ettevõtetele tuleb anda selgemat infot, kas ja millal võiks ülikiire internet nendeni jõuda. Projektide elluviimise aeg on varasemast lühem ning ettevõttel tuleb juba taotlemise ajal nimetada need aadressid, kellele liitumise võimalus luuakse,“ selgitas ta.

Tema kinnitusel tuleb kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavaid inimesi võimalusest, tingimustest ja ka liitumise taotluse esitamise tähtajast vähemalt 3 kuud enne ehituse algust teavitada.

„Nii jääb inimestel 2 kuud aega, et teha liitumistaotlus ning planeerida vajalikke vahendeid. Kuna toetus makstakse võrku rajavale ettevõttele välja pärast projekti valmimist ning selle eelduseks on kõigile tähtaegselt liitumistaotluse esitanud aadressidele võrguga liitumise võimaluse loomine, siis parandab see ka projektide tulemuslikkust. Ajalugu on näidanud, et isegi kui inimestele või ettevõtetele on juurdepääsuvõrguga liitumiskoht ukseni toodud, ei liitu sugugi kõik kiire interneti teenusega, kuid selline lahendus tagab, et vähemalt need, kes õigel ajal soovi avaldasid, saavad kiire internetiühenduse koju,“ lõpetas Sutt.

MKM ootab toetuse tingimuste osas tagasisidet Maaeluministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ja Riigi Tugiteenuste Keskuselt.