Kaevandamisega tegelesid kaks töötajat, kuid vaid üks vallandati

Annuse sõnul vallandati meditsiinitehnikateenistuse töötaja, kes seadis haiglas üles neli kaevandusarvutit ja seda ruumidesse, kuhu ta ei oleks pidanud üldse sisenema. Ütluste kohaselt huugasid ülesseatud arvutid haiglas kaks aastat. Haiglale esitatud seletuskirja järgi tõi töötajad need arvutid haiglasse, kuna nad olevat kodus liiga lärmakad olnud. Seletuskirja kohaselt sai töötaja arvutid sõbralt ning eesmärgiks ei olnud rikastumine, vaid krüptovaluutadega tutvumine.

Juhataja sõnul on tegu Antminer nimeliste kaevandajatega ning need seisavad haiglas valve all laos, kus nad ei ole internetti ega vooluvõrku ühendatud.

Teine töötaja, kes seadis haiglas üles kaks sarnase ülesandega arvutit, sai noomituse, kuid jätkab haiglas tööd. “Ütluste kohaselt oli antud töötaja kaevandamisega tegelenud kuus kuud. Viies läbi vestlused ja hinnates kogu olukorda, tehtigi vastavad otsused. Haiglal ei ole Pärnus lihtne leida samas ka asendajat selliste kogemustega IT-administraatorile,” sõnas Annus.

Haiglale oli kahju marginaalne, haigla ei saanud krüptoraha endale

Geenius leidis mullu veebruaris tehtud arvutuskäigus, et arvutid võisid paari aasta jooksul elektrit tarbida kokku kümnete tuhandete eurode eest, Annuse väitel oli aga elektritarbimine marginaalne.

“Haiglas võtab ühe operatsioonitoa lambipirn ka rohkem elektrit kui need arvutid. Kuna tagantjärele ei olnud võimalik kuidagi tuvastada kui kaua nad (kõnealused arvutid – toim.) olid täpselt ikkagi majas olnud, siis seda (elektritarbimise analüüsi – toim.) nii detailselt ei teinud. Ajavahemik oli eri ütluste kohaselt alates kuuest kuust kuni kahe aastani,” väitis Annus.

Annus ei oska öelda, kui palju Bitcoine suudeti arvutitega kahe aasta jooksul kaevandada. Kaevandatud bitcoinid ei ole tema sõnul haigla käsutusse jõudnud.

“Selle kohta oli jooksvalt ka meedias ekspertide arvamusi, et sellises mahus ei pruukinud eriti palju või üldse midagi välja kaevandada. See teema ei haakunud meie igapäevaste tööde ja jooksvate probleemidega ja niigi kulutasime sellele palju ajaressurssi, mistõttu ei pidanud sel ajal vajalikuks selle asjaga nii põhjalikult tegeleda. Rohkem oli tegu pigem usaldusväärse töösuhte taastamise ja jätkamisega. Kui see oleks olnud piisavalt tulus ettevõtmine, siis ilmselt oleks need masinad küsitud summa eest juba ammu ka lunastatud.”

Haigla arestis arvutid ja pakkus neid töötajatele ostmiseks

Kuigi haigla informaatikateenistuse juhataja sõnul ei arvutatud välja krüptoraha-arvutite elektrikulu, otsustati tema sõnul kokkuleppeline elektrikahju 300-400 eurot. Kuni selle tasumiseni arestis haigla kuus arvutit ja pakkus töötajatele võimaluse need välja osta.

Annuse sõnul ostis kaks arvutit välja töötaja, kes jäi haiglasse tööle alles, teine ei ole senini kahju hüvitanud ja neli arvutit seisavad laos.

Geeniuse ajakirjanikuga peetud telefonikõnes väitis Annus, et arvutite hinnanguliseks väärtuseks on 100 eurot ja nende mahamüümise peab otsustama haigla juhatus. Nädal hiljem küsimustele kirjalikult kinnitas Annus aga, et kolmandandatele osapooltele haigla arvuteid kindlasti ei saa ega kavatse müüa.

Positiivsena tõi Annus välja selle, et intsident andis haiglale aluse hea koostöö ja suhte loomiseks RIA spetsialistidega.