Tartu elektrokeemikud koostöös projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Benega soovivad Eestis arendada vesinikkütusel põhinevate sõidukite tankimisvõimalusi Eestis, rajades 2018. aasta lõpuks Pärnusse vesinikkütuse tankla.
Ülejärgmisel aastalpeaks Pärnu linnas sõitma kaks kuni viis vesinikbussi, kirjutab ERR Novaator.Lisaks bussidele on tanklas võimalik tankida ka vesinikul sõitvaid autosid. Tanklasse jõuab vesinik mitmel viisil, täpsemalt on Tartu ülikooli keemia instituudi direktori Enn Lusti sõnul selleks koguni 11 meetodit. Odavaim neist on lagundada loodusliku metaani katalüütilise lagundamise teel ning just sellega projekt tegelema asubki.
Vesinikautos toimub kõrge surve all paaki surutud vesiniku ning hapniku kohtumisel nn tagurpidi elektrolüüs, mille tulemusel vabaneb autot edasi viiv elekter ning jääkainena vesi. Esialgu asutakse Pärnus asuvas tanklas vesinikku tootma elektrivõrgust tuleva rohelise elektrienergia abil. Hiljem plaanitakse tootmiseks vajalik elekter hankida päikesepaneelidest, tuulikutest ja viimases etapis ka Rääma prügila reoveest ning biomassist.
“Eesmärk on viia tootmine üle ligi 100-protsendiliselt taastuvenergiale, sest tootes vesinikkütust taastuvatest loodusressurssidest, ei vabane keskkonda süsihappegaasi ja sellist kütust võib nimetada juba ökoloogiliselt puhtaks kütuseks,“ ütles Lust Novaatorile. Säärase kütuse abil liikuv sõiduk saastab keskkonda umbes kümme korda vähem kui bensiinimootoriga sõiduk.Keskkonnasäästu hulka on arvestatud ka kütuse valmistamiseks vajalike seadmete tootmiseks vabanenud saaste.
EL arendab "vesinikukoridori" läbi Euroopa
Projekteerimis- ja konsultatsioonifirma NT Bene on Tartu elektrokeemikutele tarninud üle maailma erinevaid süsinikmaterjale, millede hulgast meeskond parimad ning tõhusamad välja valib, et neist seejärel superkondensaatoreid või naatrium-ioon patareisid valmistada. Neid seadmeid on vaja päikeseenergial põhinevate energiasüsteemide valmistamiseks.
Projekti esimest etappi, kus vesinikku toodetakse elektrolüüsi abil elektrivõrgust saadava rohelise energia abil rahastab 50% ulatuses Euroopa Komisjon. Vesinikujaam on osa Euroopa Liidu arendatavast kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist, mis kulgevad läbi Euroopa.
Täna on vesinikautode vähesuse põhjuseks just kütuseelementide kallidus – vesinikautod on tavalistest sõidukitest pea kaks korda kallimad, hoolimata sellest, et kilomeetrihind võrreldes bensiini või diiselmootoriga sõidukitel on kolm korda kallim, kui vesinikautodel. Tehnoloogiate paranemise ning tanklate tekkimisega peaks olukord paranema ning vesiniku abil liikuvate sõidukite populaarsus kasvama.
Foto: Toyota Mirai on üks esimesi masstootmises sõiduautosid, mis sõidab vesiniku kütuselemendiga (Toyota)
