Peeter Marvet e-valimiste töörühmast: murekohad või hoopis tegevuskava, mis vajaks rahastust?

Peeter Marvet õpetab, kuidas salasõnadega ümber käia.Foto: Kuvatõmmis/RIA

Geeniuse toimetuse palvel avaldab küberturvalisuse ekspert Peeter Marvet arvamust väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo e-valimiste töörühma murekohtade kohta. Geenius avaldab Marveti arvamuse täismahus ja muutmata kujul.

Kuuldavasti peeti e-hääletuse algusaegadel oluliseks riskiks kaasamata jäänud infoturbeeksperte, kes oma valdkondliku murekohaga meediasse lähevad. Selle riski maandamiseks olla eksperdid kokku kogutud ning lastud neil isekeskis murekohad selgeks vaielda ning määrata vajalikele lahendustele prioriteedid.

Olulisem olnud aga see, et protsess andis ka e-hääletuse arendusest kaugemal seisvatele ekspertidele põhjuse ennast toimuvaga sisuliselt kurssi viia. Paraku oli ekspertide seltskond üsna väike ning nende arutelud tehnilist laadi. E-valimissüsteemi ja e-hääletamise töörühm on sellest sammuke edasi, kaasates laiema ringi eksperte ja asjahuvilisi.

Proovisin nende murekohti kuidagi liigitada jõudsin järgmise mitteteadusliku tulemuseni:

  • Tehnilised või arendusmured – 9
  • Arusaadavus, auditid, polariseeritus, kasutajaliides jne – 18

Seejuures osa minu poolt tehniliseks liigitatud punkte võiks vabalt panna ka arusaadavuse alla (formaliseerimata formaat, ligipääs logidele) või on seotud e-hääletuse üldise arenguga. Näiteks on märgilise tähendusega minu poolt tehniliseks loetud murekoht number 1 ehk “süsteemi jooksva hoolduse ja arenduse jaoks on liiga vähe ressursse” mida võib samas sõnastuses kasutada mistahes infosüsteemi kohta.

Liigitusest sõltumata kõlab läbi mure tehnilise protsessi arusaadavuse osas – kuidas kaasata rohkem vaatlejaid, õpetada neid protsessi mõistma, tegevusi paremini visualiseerida jne. Olen ise algusaastatel leidnud aega häältelugemisel kohal olla, lugenud teadustöid ja käinud konverentsidel arutelusid kuulamas. Ja kuulanud seltskondlikus formaadis Vabariigi Valimiskomisjoni liikmete lugusid nii paber- kui e-hääletuse kohta.

Aga lähtekoodi uurimiseks pole jaksu olnud. Samuti olen jätnud kasutamata võimaluse pakkuda ennast valimisi turvavasse ja logisid analüüsivasse meeskonda – sest see on päris töö ja võtab päris aega. Ja ilmselt nõuab ka oskuseid ja teadmisi, mille omandamine võtaks veel rohkem päris aega. Olen selles osas usaldanud eksperte, kes seda tööks teevad. Ehk siis see, kui sügavalt ma e-hääletusest aru saan ja miks seda usaldan, on paljuski nõudnud minu “omaosalust” ajakulu näol.

Suurendamaks arusaajate hulka tuleb seda ajakulu vähendada… ja protokolle lugedes hakkab silma, et paljuski teeb ka töörühm just seda: osa murekohti vajab osalejatele tausta selgitamist, osa riskide ja nende maandamisvõimaluste läbiarutamist – aga enamus sobib kenasti tehnilisse või kommunikatsiooni-alasesse todo-listi.

Aga ma lisaks töörühma-välise sisendina ka ühe üldisema murekoha, mis sobiks vahest sinna number 1 ette nullindaks – disain. Ja mitte disain välimuse, vaid justnimelt kasutatavuse, arusaadavuse ja kõikide kasutajaliikidega arvestamise mõttes. Meil on Eestis väga häid toote-disainereid, kelle kaasabil on sündinud maailma muutnud startupid. Nende nõu tasuks kuulata nii tehno- kui bürokraatidel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.