“Kõik kolm on domeeni nimeserverisse lisatavad kirjed. SPF on nimekiri serveritest, mis tohivad sinu domeeninimega e-posti saata. DKIM lisab väljuvale e-postile digitempli, mis võimaldab vastuvõtjal kontrollida saatja õigust domeeni nimel posti saata. DMARC kinnitab, et SPF ja/või DKIM on kasutusel ning võimaldab tellida raporteid väärkasutuse või reeglitele mitte vastavate kirjade kohta,” ütles Marvet.

Eksperdi sõnul ei saa üheselt öelda, et DMARCi või üldse kolme eelviidatud protokolli, kasutuselevõtt on lihtne, kuna see sõltub konkreetsest asutusest või ettevõttest, kus soovitakse seda juurutada.

Kui ühe Eesti panga IT-töötaja ütles Geeniuse ajakirjanikule, et rumalad inimesed peaksidki õppima läbi valu või rahakoti, siis Marvet ei ole temaga ühel meelel.

“Kui öelda kasutajatele pidevalt, et sa oled loll, et ei oska seda teha, siis ta ei tule ka enam sinu juurde kui ta on midagi valesti teinud ja see võib veelgi suurema probleemi põhjustada,” kirjeldas Marvet.