“Aga olukorda parandada saab ikka. Esimene suund on ennetamine. See tähendab, et perearstid ja nende küberhügieen peab paranema,” rääkis Peterkop. Küberhügieeni all mõistetakse üldjuhul tavaliste arvutikasutajate endi oskusi pahavarast hoiduda ja turvariske vältida.

“Teiseks peame meie koostööd tegema sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja perearstikeskustega. Nende turvamine on meie lähiaastate prioriteet, sest tervishoius ei saa keskenduda ainult suurtele teenusepakkuajatele,” ütles Peterkop.

Tema sõnul kasutavad perearstid osaliselt samu teenuseid ja infosüsteeme nagu suured haiglad ning riskid on samad. Samas on perearstikeskused väga erinevad, mõned neist on ühe, mõned kümnete perearstidega.

Lõpuks tuleb tegeleda ka sellega, et kui rünne toimub, siis peab olema selge, kuidas teenus võimalikult kiiresti teatada. “Peame võtma lähetekohaks, et varem või hiljem rünne sinu vastu õnnestub,” ütles Peterkop.

Mõnda asja peaks arvuti asemel hoopis paberil hoidma

RIA Poliitika ja analüüsi osakonna juhataja Hannes Krause tõi välja kaks soovitust.

Tema sõnul peaks asutustel olema küberrünnaku puhuks kriisiplaan, kuidas tegutseda. “Ja siin on kaks olulist asja: a) asutuse kriisi plaan peab olema varem läbi harjutatud; ning b) see võiks olla olemas isegi paberil.” Nii et kui arvutit ei saagi kasutada, oleks see ikkagi ligipääsetav.