Dokumente võiks väljastada kolmandad osapooled

Töörühm märgib, et välise teenusepakkuja kaasamine isikut tõendavate dokumentide taotlemisel ja väljastamisel muudab inimeste jaoks dokumentide taotlemise ja kättesaamise mugavamaks eriti nendes piirkondades, kus puudub Eesti välisesindus.

Samuti võib välise teenusepakkuja kaasamine oluliselt aidata kaasa ka e-residendi digi-ID taotlejate arvu tõusule, sest väline teenusepakkuja saab osutada teenust ka selles piirkonnas, kus Eesti välisesindus puudub. Isikut tõendava dokumendi välja andmisele ja väljastamisele peab eelnema isiku tuvastamine, et vältida topeltidentiteetide tekkimise või identiteetide väärkasutamise võimalust.

Isikut tõendava dokumendi taotlemise ja väljastamise iseteeninduskioskite kasutuselevõtt

Samuti pakutakse välja, kuna PPA teenindusbüroode arv on piiratud ning nende asukohad ja lahtioleku ajad ei pruugi kõigile taotlejatele sobida, siis võiks kasutusele võtta iseteeninduskioskid, mis toetaks taaskord biomeetriat.

Sõrmejälgedel põhinev isikutuvastamine e-teenuste kasutamisel

Töörühm märgib, et tehnoloogia arendamisega tekivad uued võimalused elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ehk PIN-koodide asendamiseks. Üheks variandiks on Match-on-Card tehnoloogia. Selle abil on võimalik kasutada e-teenuseid ilma PIN-koode kasutamata. Sellisel juhul kasutatakse isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks isiku sõrmejälgi. Selle protsessi raames võrreldakse omavahel kaardi kiibil olevaid, ABISes olevaid ja e-teenuse kasutamisel/digiallkirjastamisel saadud biomeetrilisi andmeid.

Match-on-Card tehnoloogia rakendamiseks on vaja ABIS süsteemi, biomeetrilist ID-kaarti, sõrmejäljeskännerit ning teenuse mugavaks kasutamiseks ka NFC (near field communication) võimekust. Töörühm märgib, et tänapäeval on sõrmejäljeskännerid juba kasutusel sülearvutites ja mobiiltelefonides, kuid paraku nende kvaliteet ei vasta vajalikele nõuetele. Samas on tehnoloogia kiire arengu tõttu oodata lähiaastatel nende kvaliteedi parandamist.

Isiku tuvastamine avalike teenuste osutamisel

ABISe rakendamisel tekib lisaks õiguskaitseorganitele ka muudel avalikke teenuseid osutavatel asutustel (näiteks haiglad) võimalus isiku tuvastamiseks biomeetriliste andmete alusel. Dokumentideta isiku äkilise haigestumise korral (õnnetus, ootamatu terviserike või muu äkkjuhtum) on võimalik isikut tuvastada, võtta lähedastega ühendust, saada ligipääs isiku tervisekaardile ja vajadusel sobiv ravi määrata.

Samuti osutub võimatuks avalike teenuste saamine teise isiku identiteeti kasutades (kaksikvenna või sarnase fotoga dokumendi kasutamisel) ning raskendab isikut tõendatavate dokumentide võltsimist ja väärkasutamist ning tõstab väärkasutamise avastamise võimalusi.

Isikutuvastamine/isikusamasuse kontrollimine erasektoris

Uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtt võimaldab erasektori asutustel kasutada isiku tuvastamiseks/isikusamasuse kontrollimiseks biomeetrilisi andmeid. Tõsikindel isikutuvastamine/isikusamasuse kontrollimine annab võimaluse vältida võltsitud või varastatud identiteediga isikule pakutud teenusest tuleneva kahju ja sellega kaasneda võivate probleemide tekkimist.

Sealjuures ei teki eraõiguslikel isikutel õigust biomeetriliste andmete säilitamiseks, vaid neid kogutakse ja kontrollitakse vastu riigi vastavat tehnilist lahendust ning päringu vastuseks ei edastata isiku andmeid, vaid saadetakse JAH/EI tüüpi vastus. Sellisel juhul on välistatud isikuandmete kuritarvitamine.

Süütegude menetlemise ja avastamise kiiruse tõstmine

ABISe kasutuselevõtt ning biomeetriliste andmete ristkasutamine võimaldab kiirendada kuritegude avastamist, sest ABIS võimaldab senisest kiiremat ning täpsemat kandidaatjälgede valikut sõrmejälgede võrdlusetapis, suurendades võimalust kuritegude kiiremaks avastamiseks sõrmejälgede abil. ABISe kaudu luuakse võimalus teostada (teenindusbüroodes, piiripunktides, sündmuskohtades) rahvusvahelisi võrdluspäringuid biomeetrilisi andmeid sisaldavate infosüsteemidega.

Must nimekiri

ABIS võimaldab kasutada early warning funktsiooni ehk tagaotsitavate isikute nimekirjas olevate isikute automaatne kontrollimine ja pädeva asutuse teavitamine ning kiirem ja optimaalsem reageerimine. Ehk isiku sõrmejälje sisestamisel tehakse automaatne kontroll tagaotsitavate isikute nimekirja vastu ning „tabamuse“ korral saadetakse automaatne teavitus hoiatuse sisestanud ametnikule. Sellise lahenduse abil on võimalik pädevaid asutusi koheselt teavitada ning see võimaldab kiiremat reageerimist.