“Kui aastas saab politsei üle 4000 teate kadunud inimesest, siis umbes sadakond juhtumit neist on sellised, mis nõuavad ressursimahukamaid tegevusi maastikul. Kui maastik on õhuvaatluseks sobilik, kasutatakse lennuvahendeid. Kui mitte, kasutatakse teisi otsingumeetodeid,” ütles ta.

PPAl on praegu 31 drooni, millest kolmandik on varustatud soojuskaameratega. Kirsingu kinnitusel kasutatakse ajakriitilisemate sündmuste puhul drooni asemel võimalusel helikopterit või lennukit, millel on väga kvaliteetsed soojuskaamerad.

“Samuti saab lennuvahendiga kiiremini termoskännida ja üle kontrollida just suuremaid otsingualasid. Kui droonilennuks sobivat ilma napib, saab otsingutel kasutada käsi-termokaameraid,” lisas ta.

Politseikapteni kinnitusel on PPAl plaanis soojuskaameraga varustatud droone juurde osta, kuid nende põhiline töövaldkond saab olema eeskätt piiriturvalisuse tagamine. Kuid vajadusel saab neidki droone kasutada ka kadunud inimeste otsingutel.