Pärast sellise summa firmale andmist saab inimene oma arvutisse installida Kairose programmi. Ettevõtte reklaammaterjalide kohaselt teeb see arvuti kõvakettal oleva vaba ruumi Kairose klientide jaoks kättesaadavaks. Edasi hakkab süsteemiga liitunud inimese spetsiaalsele maksekontole iga kuu tiksuma renditasu – mida suurema ja kallima liitumistasuga paketi inimene võttis, seda rohkem renditasu peaks ta saama.

Väidetavalt on nende Kairose klientide seas, kes sellisel moel kettaruumi kasutavad, näiteks Nissan ning mitmed muud ettevõtted, mis turvalisuse huvides ei soovi oma nime avalikustada. Tänavu veebruaris Eesti Päevalehele antud intervjuus lükkas Nissani Baltimaade kommunikatsioonijuht Mindaugas Plukys Kairose väite ümber ning kinnitas, et Nissan nende teenuseid ei kasuta.

Piilume Kairose tarkvara sisse: mingit kettaruumi jagamist ei toimu

Aastakümneid küberturvalisusega tegelenud Peeter Marveti sõnul viitab Kairose puhul kõik sellele, et tegu on tehnoloogilise ornamendiga ponzi-skeemiga. Ponzi-skeem on pettus, kus lubatakse tulu mingist investeerimistegevusest, kuid tegelikult makstakse eelmistele investoritele järgmiste investorite rahaga ja mingit sisulist tegevust ei toimu.

Marveti teooriat kinnitab Pastebin keskkonnas avalikustatud Kairose programmi pöördkompileeritud versioon – sisuliselt võeti tarkvara osadeks lahti ja uuriti, mida see täpselt arvutis teeb. Sellest selgub, et arvutisse installitav Kairose programm ei kasuta arvuti kettaruumi nähtavate märkide põhjal üldsegi pilvekettana, sinna ei panda andmeid, vaid lihtsalt broneeritakse kettal olev ruum vastavalt mahule, mida inimene süsteemiga liitudes eeldab. Teatud aja möödudes annab tarkvara Kairose serverile teada, kas programm on avatud või mitte.

“Ma kujutan elavalt ette tavakasutaja sisemonoloogi: “Kõvaketta ja netiühenduse rent on Napsteri, Kazaa ja Bittorrenti näol ju aastaid olemas olnud ning nende lahenduste loojad rikkaks teinud – küllap on tehnoloogia vahepeal niikaugele jõudnud, et ka minusugusel väiksel inimesel on võimalus sellest tulusast IT-ärist osa saada”,” arutles Marvet, kes nimetab end Zone.ee resident-häkkeriks.

Esimesed märgid süsteemi kokkuvarisemisest

Geenius suhtles mitme Kairose süsteemi kasutajaga, kelle sõnul saabusid ettevõtte makseraskustele viitavad esimesed märgid augustis.

Samas on märkimisväärne, et kuigi kõigil meiega suhelnud inimestel on raha kättesaamisega olnud probleeme, on nad ise leidnud raskustele mitu loogilist seletust.

“Kuna seal on juba liikmeid 200 000 ringis, on segadus suur. Otseselt polnud see nende viga, aga nad ilmselgelt ei tulnud segadusega toime. Lisaks üritati meeleheites käivitada enda maksukeskkond, mis ei toimi siiani. Lähipäevil selgub, kas SEPA maksed toimivad. Arusaadavalt on tegu alustava ettevõttega ja nendel juhtub asju. Siiani on jäänud vähemalt mulje, et nendel on tõsised kavatsused äri edasi arendada, mitte rahaga ära joosta,” sõnas üks anonüümseks jääda soovinud Kairose kasutaja.

Kuigi meiega suhelnud Kairose kasutajad tunnistasid, et raha kättesaamisega on olnud raskusi, siis ei takistanud see neid vähemalgi määral loo autorit enda ridadesse värbamast. Lisaks Kairosele soovitati veel teisigi analoogseid kiiret teenimisvõimalust lubavaid teenuseid.

Suurpangad on Kairose osas erimeelel

Üks põhjustest, miks on Kairosest raha kättesaamine olnud raskendatud, on see, et kasutajate sõnul lõpetas SEB pank firmaga seotud maksete vahendamise.

“AS SEB Pank ei vahenda selle ettevõttega seotud makseid, kuivõrd tegevusala ei ole kookõlas panga sisemiste reeglitega. Asjaolude täpsustamiseks palume Teil pöörduda otse firma Asset Global Consulting poole,” kommenteeris SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Kui SEB pank otsustas Kairose tehingute vahendamisest loobuda, siis Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul ei takista nad era- või juriidilisele isikule tehtud ülekandeid või väljamakseid ilma ametivõimudelt sellekohast nõuet saamast.

Tänu SEB otsusele on Kairos hakanud inimestele mõeldud väljamakseid kandma hoopis leedukate loodud internetipanka Paysera. Väidetavalt juba 2004. aastal tegevust alustanud netipank pakub klientidele raha hoiustamise teenust ning isegi pangakaarti.

Paysera kohta internetist informatsiooni otsides komistab kiirelt tänavu septembris avalikustatud artikli otsa, kus Paysera kõneisikud teatavad, et nad on sulgenud teenuse mitmete ettevõtete jaoks, kelle tegevus viitas klassikalisele püramiidskeemile. Kuigi artiklis ei tooda püramiidi nime välja, on selle kirjeldus üks ühele sama Kairose omaga – kasutaja rendib tühjalt seisvat kõvakettaruumi välja.

Tarbijakaitseamet on alustanud menetlust

Umbes samal ajal, mil Kairosel tekkisid väljamaksetega esimesed raskused, alustas ettevõtte osas menetlust tarbijakaitseamet.

“Kuna Kairos on registreeritud väljaspool Eestit, siis järelevalvet me otseselt selle ettevõtte üle teha ei saa. Praegu on meil pooleli menetlus Seraphina OÜ suhtes, kes Kairost nii öelda edasi müüb. Menetluse eesmärk on saada rohkem teavet mudeli ülesehituse kohta,” sõnas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.

Veebikonstaabel ei soovita Kairosega liituda

Politsei veebikonstaabel Maarja Punaki kinnitusel on neilt päritud Kairose kohta ning seni on nad inimestel soovitanud sellega mitte liituda. Punaki sõnul ei taga keegi, et arvutit ei kasutata kuritegelike materjalide (näiteks lapsporno) edastamiseks või talletamiseks või ei laeta liituja arvutisse mõnda illegaalset programmi, mis talle endale kahjuks tuleks (näiteks KeyLoggerid).

“Rääkimata sellest, et keeruliseks võib juhtum minna siis, kui midagi taolist siiski juhtub. Eesti riigi seadused, mis puudutavad küberkuritegusid, on võrreldes mitmete teiste riikide omadega leebed,” teatas veebikonstaabel Punak.

Loo tegemise käigus selgus, et heal lapsel on mitu nime ehk sama teenust pakutakse ka järgnevate ettevõtete alt: Kairos Planet, Kairos Technologies, Seraphina OÜ ja Asset Global Consulting.