Krüptorahade leiutamise ja levimise järel on tekkinud enneolematu nähtus. Arvuti saab panna sõna otseses mõttes raha trükkima. Kui varem on arvuti olnud pigem vahend, millega oma oskuste või teadmiste abil teenida, siis krüptorahade puhul saavad protsessoriga tehtud arvutused hinna, millega neid ülemaailmsel turul müüa.

Kaevandamine on Eestis aga nii populaarne, et vahepeal piirati isegi meie turule müüdavat riistvara – nõudlus olevat liiga suur.

Käisime uurimas, kuidas üks krüptoraha kaevandus töötab, kui palju sellega teenida võib ja mis on selle vaimustuse valem, mis paneb inimesi kaevandamisega tegelema.

Kaevandamine: lõpuks ometi miski, mille jaoks meie kliima hea on

Kaevandus, kuhu Geeniuse toimetus pääseb, asub väljast vaadates mahajäetud tööstushoonetes. Tegelikult on Eesti ajaloo mõttes tegu isegi tähendusrikka kohaga, aga selle täpset asukohta ja oma isikuid ei taha kaks meest, kes kaevanduse püsti pannud, avaldada.

Nemad ja mitmed teised kaevandajad hoiavad madalat profiili oma sõnul peamiselt turvalisuse pärast.

Suurtes ruumides huugab kokku 1500 graafikakaarti, mis toodavadki soojust ja müra. Samas on siin veel küllaltki vaikne, sest ainsaks heliallikaks on iga graafikakaardi küljes olev ventilaator, eraldi ventilatsiooni ruumis pole.

“Isegi kui suvel tõuseb siin toas temperatuur 40 kraadini, siis meil on piisavalt suured ruumid, kus see soojus hajub ära,” ütleb üks kaevandaja. Ilm on Eestis samuti isegi sooja suve puhul kaevandamist soosiv.

“Eesti on kaevandamiseks just õige kliimaga koht. Isegi suvel hajub soojus ära ja ei ole vaja eraldi elektrit kulutada jahutamisele,” ütleb kaevandaja.

Ruum on täis tavalisi laoriiuleid, igaühe peal arvutid. Aga need pole tavalised hallid kastid nagu kontori laua all, vaid pigem nagu ilma nahata inimkered. Lahtisel alusel on emaplaat, protsessor ja kõik muud vajalikud komponendid.

Aga kui tavalises arvutis on üks graafikakaart (GPU), siis kaevanduses võib neid ühe arvuti kohta olla 8–12. Ja need kõik undavad täisvõimsuse lähedal, 24 tundi ööpäevas. Sest iga sent on arvel.

Krüptoraha kaevandused võivad erineda mõnes aspektis – näiteks mis sorti riistvara kasutada – aga kõigil on suur vajadus elektri järele. Kuigi kaevandada võib ka Lasnamäe korteris ja seda tehaksegi, saab seal piiranguks just koduse elektrisüsteemi võimsus ja energia hind.

Tööstuslikumas mastaabis kaevandused tegutsevad Eestis energiaallikate lähedal: Pakri tuulikute tööstuspargis, Salme tuulepargis, Viru Keemia Grupis. Nagu näha, siis vähemalt teatud osa Eesti krüptoraha kaevandustest töötavad taastuvate energiaallikate peal.

Selle kaevanduse loojad, mida Geeniuse toimetus külastas, otsivad samuti võimalust kolida taastuvenergia allika juurde.

“Väga laias laastus tuleb 1000 euro teenimiseks maksta elektrienergia eest 500-600 eurot. Igasugused ruumid, kus on soodne liitumine elektrivõrguga, on kaevandajatele kasulikud. Kõige paremad ongi muidugi sellised kohad, kus sa saad elektrijaama õuele kolida, sest siis sa lepid otse kokku elektri hinna ja ei pea Elektrilevile ülekandetasusid maksma,” rääkis kaevandaja.

Kuidas arvuti raha trükib?

Käime üle põhitõed, kuidas arvuti raha genereerib. Enamiku krüptovaluutade, olgu see Bitcoin, Eesti kaevandajate seas kõige levinum Ethereum või mõni muu, aluseks on töötõend ehk proof-of-work.

Lihtsustatult öeldes peab arvuti otsima ühte juhuslikku numbrit, mis sisuliselt on täiesti mõttetu töö. Selle otsimise ainus iva ongi see, et numbri leidmine ei tohi olla lihtne. Küll aga on hiljem lihtne kontrollida, et keegi nägi õige numbri leidmiseks palju vaeva.

Õige numbri leides luuakse uus plokk, millega kinnitatakse hulk ootel ülekandeid (näiteks: A kandis B-le 1 bitcoini) ja matemaatilise räsiga seostatakse see lahutamatult varasemate plokkidega. Tekibki ahel.

Töötõend tagab konkreetse krüptoraha plokiahela turvalisuse. Ahela ülevõtmiseks ja oma suva järgi ülekannete tühistamiseks või loomiseks tuleb ründajal kontrollida 51% kogu võrgu arvutusvõimsust, mida peetakse praktiliselt võimatuks.

Kes leiab kindla intervalli ehk 10 minuti tagant otsitava juhusliku numbri, saab preemia. Bitcoini puhul on see praegu 12,5 bitcoini ehk ligi 70 000 eurot. Kuna aga krüptorahad on üle maailma nii populaarsed, kaevandajaid on palju ja otsitava numbri raskus on kõrgeks läinud, on üksi ülimalt ebatõenäoline sellist preemiat saada.

Siin tulevad mängu poolid. Need on justkui automaatsed klubid, kus osalised ajavad taga ühte eesmärki ja jagavad preemia omavahel. Kui näiteks sellise pooliga liitub 1000 kaevandajat ükskõik kust maailmas, on neil preemiat püüda 1000 korda tõenäolisem ja igaüks saab 1/1000 preemiast.

Kas see ka kõik ära tasub? Eesti krüptorahakaevandajate entusiasmi ja investeeringuid vaadates järeldub, et tasub küll.

1500 graafikakaardiga kaevanduse pidaja ütleb, et nende kuu teenistus on ligi 70 ethereumi. Aasta tagasi oleks see väärt olnud ligi 12 000 eurot, käesoleva aasta alguses ligi 60 000 eurot ja artikli kirjutamise ajal ligi 26 000 eurot.

“Kohe kõike maha müüa ei olegi mõtet. Aastas võib kokku tulla neli-viis hetke turul, kui tasub ethereum “välja võtta”,” tunnistab kaevandaja. Teatavasti on krüptovaluutasid tuhandeid ja kaevandamisel loeb lõpuks see, palju konkreetne valuuta väärt on.

“Mina alustasin krüptorahadega tegelemist 2013, kui Bitcoini kurss esimest korda 1000 dollari juures ära käis. Ja siis tuli alla ja siis läks jälle üles. Ja on praegu jälle all, aga läheb jälle üles,” ütles ta.

Ja nii hakkab kooruma kogu krüptoraha kaevandamise maailma mitmekihilisus, mis nii paljusid tõmbab. Kaevandamine on justkui erinevate nišimaailmade risttee, kus käib mäng kõrgetele panustele, sest kokku saavad

• klassikaline IT arvuti ehitamise ja tuunimisega,
• krüptograafia,
• võrgutarkvara,
• energeetika,
• majandusteadus, turgude käitumine,
• ettevõtluse arendamine,
• investeerimine, kauplemine ja spekuleerimine.

Suur lõhe kaevandamises: graafikakaart või erikiip?

Kõige suurem lõhe, vaidlus ja riskeerimine krüptorahade kaevandamises käib selle üle, milline kiip raha tootma panna. Laual on sisuliselt kaks valikut, kas tavalisest arvutipoest ostetav graafikakaart või eritehasest tulnud spetsiaalselt krüptoraha kaevandamiseks mõeldud kiip.

“Me pole ASICu usku,” naerab üks Eesti kaevandajatest. Lõhe kahe suuna vahel on fundamentaalne.

Et probleemi olemus piltlikult selgeks teha, kujutame ette skaalat. Selle ühes servas on tavaline arvutiprotsessor: see on väga universaalne, sobib peaaegu kõikide tööde jaoks, mis arvuti tarkvara sel teha käsib. Aga kuna tavaline protsessor on meister kõikide tööde peale, ei ole ta üheski just ülearvu tugev.

Astume skaalat mööda pika sammu edasi ja jõuame graafikakaardini, mis on hoopis efektiivsem töömahukate sarnaste arvutuste läbiviimisel. Nagu nimigi ütleb, toodetakse neid hoopis arvutigraafika jaoks, kuid krüptoraha entusiastid tegid meeldiva avastuse juba 2010, et sama moodi on see edukas korduvate arvutuste tegemisel sobivat arvu otsides ehk kaevandades.

Leide on olnud hiljemgi. “Kui 2017 lasi AMD välja oma uued Vega graafikakaardid, avastati kiirelt, et need sobivad imehästi Monero krüptoraha sisuks oleva CryptoNight algoritmiga,” ütleb arvutiriistvara ekspert Maido Mõttus, kes on aastaid ise arvuteid komplekteerinud, overclockinud ja erinevate kiipide jõudlust võrrelnud.

Niisiis, kui tavaprotsessor on aju, siis graafikakaart on muskel ja krüptoraha kaevandamine nõuab arvutilt pigem musklit kui aju.

Skaala teises lõpus on – kui sama metafoori jätkata – hoopis biooniline muskel. ASIC ehk application specific integrated circuit on kiip, mis on mõeldud üliefektiivselt töötama just ühe väga konkreetse algoritmiga.

Kujutage ette, et teie arvutis on Microsoft Wordi jaoks omaette kiip ja tänu sellele kiibile töötab Word arvutis 10–100 korda kiiremini kui muidu? Wordis poleks kiirusepuhangust ilmselt erilist kasu, küll aga krüptoraha kaevandamises, kus arvutuste hulk ja elektrikulu mõjutavad otseselt rahalist lõpptulemust.

Nii toodetakse erinevaid ASIC kiipe vastavalt erinevate krüptorahade tuumaks olevatele algoritmidele: ühega saab kaevandada Bitcoini, teisega Ethereumi, kolmandaga Litecoini, neljandaga ZCashi ja nii edasi. (Ethereumi ASICud pole veel turul ja nende tarne peaks algama just praegu, 16. juulist. Selle mõju krüptoraha kaevandamise valdkonnale jälgitakse hoolikalt, kuna see võib mõjutada graafikakaartidega kaevandamist.)

Pilt võiks olla lihtne: mida võimsama kiibi võtad, seda parem? Kaugeltki mitte.

ASICute peaprobleem selles, et need on mõeldud liiga spetsiifilise ülesande tegemiseks. “ASICuid müüakse vastavalt krüptoraha kursihinnale. Kui osta ASIC, siis suudab see edukalt kaevandada võib-olla ainult aasta, ilmselt mitte rohkem,” selgitas Mõttus.

Asi pole mitte füüsilises töökindluses nagu ASIC läheks aasta pärast katki, vaid sellega kaevandamine ei ole ühest hetkest lihtsalt enam rahaliselt tavalise elektrihinna juures tasuv (kui kasutada on soodus või tasuta elekter, on asi teine).

Kui mingisse krüptoraha võrku lisandub uusi kaevandajaid – uut arvutusvõimsust – siis reguleerib võrk tehete raskust, nii et preemia laekuks ikka ettenähtud näiteks kümne minutise intervalliga.

Nii oligi Bitcoini võrgustiku algusajal võimalik kaevandada tavalise koduarvuti protsessoriga, peagi saabus graafikakaartide ajastu ja ligi viis aastat tagasi ASICUte ajastu. Bitcoini kaevandamise matemaatiline raskus on läinud nii kõrgeks, et ainsana ongi seda praktiline teha just nende erikiipidega, aga iga kiibi efektiivne põlvkond ei kesta kaua.

ASIC kiibiga arvuti – mis ei näe välja üldse tavaline arvuti, vaid lihtsalt väike kast – muutub ühel hetkel lihtsalt kasutuks. “ASICut ei saa kasutada mitte millekski muuks. Seepärast ma näengi, miks Eestis kasutatakse nii palju graafikakaarte kaevandamiseks. Kui inimene ostab selle krüptoraha kaevandamiseks ja näiteks mingi aja pärast selle tegevuse lõpetab, siis graafikakaartidele on mingi muu otstarve alati olemas,” selgitab Mõttus. “Müü järelturul maha või kasuta kas või ise mängimiseks.”

Buumi on turul selgelt näha olnud. Viimase hinnaralli ajal, kui mullu aasta lõpus tõusis Bitcoini hind 20 000 dollari lähedale ja sellega koos ka teiste väiksemate valuutade hind, olid poed graafikakaartidest tühjaks ostetud.

Mõttus, kellel on kontaktid Euroopa riistvara tarneahelas, väidab, et Eestis oli nõudlus eriti suur. “Kuigi laod olid kaartidest tühjad, aitasin ühel kliendil graafikakaarti tellida. Kui tarnija kuulis, et kaarte ostetakse Eestisse, ütles “ei, jääb ära”. Euroopa tarnijatel laovarud olid otsas ja kui mingit kaupa saabus, siis nad ei olnud nõus Eestisse müüma, kuna siia turule oli nende sõnul ebaproportsionaalselt palju kaarte läinud,” rääkis Mõttus.

Kui 2018. aastal on krüptovaluutade turul hinnad alla vajunud, siis sellega on paranenud ka graafikakaartide saadavus ja nende hinnad.

ASIC – suurejooneline pettus?

Samamoodi on krüptovaluutade hindadega seotud ASICud. Ent dilemmale kaevandajate dilemmale GPU vs ASIC keerab veel ühe vindi sisse kahtlus, et ASICute tootjad petavad turgu. Kuidas? Sisuliselt on ASIC üliefektiivne rahatrükkimismasin. Kui keegi suudab selliseid masinaid toota, siis miks peaks ta need maha müüma? Ilmselt on aus vastus see, et ei peakski.

Maailma üheks suurimaks ja kõige domineerivama turujõuga ASICute tootjaks on Hiina startup Bitmain, mille juht Jihan Wu on tunnistanud, et firma väärtuseks on 10 miljardit dollarit. Bitmain nii disainib kiipe ehk ASICuid kui ka müüb neid sisaldavaid arvuteid Antmineri nime all.

Artikli kirjutamise ajal on Bitmaini Antminer S9i müügis hinnaga 608 dollarit ja viimase kuu ajaga on selle kasumlikkus lähenenud nullile nagu meteoor maale. Kui veel juuni alguses teenis S9i kasumit üle kolme dollari päevas, siis juuli keskpaigaks oli järgi jäänud 30 senti.

Kaotaja on ASICu ostja, aga mitte Bitmain. Krüptoraha eksperdid – kelle seas on, tõsi küll, ka Bitmaini konkurente – on veendunud, et kui Hiina firma ehitab valmis uue ja efektiivsema krüptoraha kaevandamise ASICu, siis esmalt teenib firma sellega ise kõige magusama koore. Kui selle kasumlikkus väheneb ehk Bitcoini kaevandamise raskus läheneb ASICU võimetele, paneb firma need vabamüüki, kus nõudlus nende järele on sellegipoolest üüratu.

Näiteks prognoosivad tööstusharu asjatundjad, et Antminer A3 kaevandajaid müüs firma saja miljoni dollari eest sellise marginaaliga, mida kaevandajad poleks kokku kunagi saanud kaevandades tagasi teenida.

Kõige lõpuks on ASICu ostmine nagu siga kotis, kusjuures siga kordagi kotist välja ei võeta, vaid oodatakse kotist kuldmüntide välja pudenemist.

Tegu on valmis kastiga, mis on justkui plug-and-play: seda on mugav ja lihtne kasutada, aga selle sisu täpset toimimist ei saa omanik ise juhtida. Üks Eesti kaevandaja toob näiteks olukorra, kus kaughaldus näitas Antmineri kaevandaja kohta, et see on tõrke tõttu peatunud, kuid võrguliikluse järgi tegutses seade edasi. Tekkis kahtlus, et masin allub pigem oma Hiina peremeeste käskudele, kui uue omaniku omadele.

Nii ongi Eestit haaranud krüptoraha kaevandamises peamisteks tööriistadeks graafikakaardid ja kõige levinumaks valuutaks Ethereumi süsteemis kasutusel oleva Etheri krüptoraha kaevandamine.

“Nendega saab kaevandada igaüks, ka oma kodus ja korteris. Aga päris suuri kaevandusi on Eestis omajagu, kuhu on investeeritud väga suuri summasid,” ütleb krüptoraha kaevandaja.