Rahvusarhiivi arhivaar Sven Lepa ütles Geeniusele, et Ilme loomiseks ei korraldatud riigihanget ega pandud paika suurejoonelist projekti koos tähtpäevadega.
Seda seetõttu, et rakenduse arendas omast vabast ajast rahvusarhiivis töötav programmeerija, kes tahtis enda oskusi täiendada.
Lepa sõnul kasutati arenduses vabavaralisi lahendusi. Sellest tulenevalt peab arhivaar seda lõppkasutajate jaoks mänguasjaks, mitte tõsiseks tööriistaks. Sellegipoolest leiti rahvusarhiivis, et kuna Ilme on huvitav katsetus, siis otsustati see avalikuks teha. Kuna süsteemi arendas programmeerija omast vabast ajast, siis võttis selle valmimine aega ligikaudu pool aastat.
“Ilmes eelselektsooni Fotisest tehtud ei ole, kuid sinna ei lisandu uusi fotosid, mis andmebaasi jooksvalt lisanduvad. Ilme sees midagi sellist praegu ei ole, et kasutajad saaksid süsteemi targemaks luua. Tahame praegu näha kasutajate reaktsiooni ja kogemust ning siis vaatame edasi, kas hakkame sellesse rohkem aega panustama või jätame ta üles sellisel kujul nagu ta praegu on,” ütles Lepa.
Ilme avalikuks tegemisel arvestati sellega, et süsteem ei koormaks rahvusarhiivi andmebaase ega servereid üle ning seetõttu antakse laetud fotodele vaste 24-tunni jooksul e-mailile saadetud PDF faili näol.
Lepa sõnul katsetas rahvusarhiiv koostöös Tartu Ülikooliga midagi analoogset pea viis aastat tagasi, kuid tookord olid süsteemid praegusega võrreldes väga algelised.
