Said aru? Tore. Aga kas su vanaema või tädi ka sellest aru sai? Ilmselt mitte.

Aga see ei ole halb. Ei ole vaja tunda valehäbi, et ei saa aru, kuidas see uudne tehnoloogia töötab. Lõppkasutaja jaoks ei muuda see midagi, umbes nagu ei pea autoomanik teadma, kuidas nüüd täpselt tal mootoris plahvatused toimuvad, või nagu ei pea patsient teadma, millised keemilised reaktsioonid paratsetamooli tablett tema kehas käivitab. Peaasi, et see valu ära võtab

Miks see avalikkuse ette tirida?

Plokiahel on midagi, mis töötab taustal. Uut ja innovaatilist lähenemist propageerivad idufirmatajat on selle tirinud avalikkuse ette, kuid see ei kuulu siia. See kuulub kuskile kaugele-kaugele taha. Plokiahela võimekus on suur, kuid see ei ole tavalise inimese jaoks oluline, sest see, kas tema andmed on ühe firma köögikapis olevas serveris või jaotatud laiali kõikide lauaarvutite peale üle terve kontori, ei oma lõpuks tähtsust.

On vaid oluline, et firma suudaks tagada nende andmete turvalisuse ning kuigi plokiahel peaks teoorias sellele kaasa aitama, siis tädi Maali Kadrinast ei saa lõpuks langetada haritud otsust, kuna kuigi kuskil firma lehel on kirjas, et andmeid hoitakse plokiahelas, siis on see samaväärne sellele, kui kuulutada, et ilmateate koostamiseks kasutatud õhupall hõljus mesosfääris. Midagi kasulikku see juurde ei anna ja otsust ei muuda, kuna aru sellest ei saada.

Aga ikkagi. Umbes. Mis see plokiahel on?

Hea küll. Kasutame kolleeg Martin Metsa seletust.

Kui online-meedias ilmub artikkel, siis iga hetk saab seda parandada, täiendada ja sellele midagi lisada. Kui ajalehes ilmub artikkel, siis sa ei saa seda järgmine päev kodudest kokku korjata, et näiteks nimeviga parandada.

Ehk et andmed, mis on juba “üles läinud”, neid ei saa blockchain-süsteemis hiljem enam muuta. Nii et kui sa oled pudeli veini ära joonud ja su terviseäpp registeerib selle, on sul hiljem kindlustusfirma eest võimatu varjata, et olid trepist alla kukkudes juua täis.