“Inimeste üldine teadlikkus on kasvanud, mistõttu antakse meile juhtumitest enam teada. Ka asutused ning ettevõtted on varasemate aastatega võrreldes oluliselt sagedamini infot edastanud, kuna nii riigiasutused kui ka olulise teenuse pakkujad said mullu kevadel jõustunud küberturvalisuse seadusega teavitamise kohustuse. Kõige selle kõrval oleme ise avastamise võimekust pidevalt parandanud, sest kurjategijad muutuvad aasta-aastalt aktiivsemaks,” selgitas Särekanno.

Kõige rohkem intsidente, üle poole registreeritud juhtumitest, tõi kaasa pahavara, mis nakatas seadmeid robotvõrgustikega.

“Kuna suur hulk inimesi vajab igapäevatööks erinevaid IT-seadmeid ning kogu asjaajamine põhineb digilahendustel, on küberturvalisus kriitilise tähtsusega. Kurjategijad ei vali ohvreid, vaid leiavad üles kõige nõrgema lüli – kas siis väheste teadmistega arvutikasutaja või hooletusse jäetud süsteemide nõrkused, mille tulemusel on haavatav kogu seadmepark,” märkis Särekanno.

“Hooletu ja oskamatu tegutsemise tõttu võib lahti rulluda väga suure mõjuga intsident, tipnedes halvimal juhul majandusliku kahju või tähtsa teenuse katkemisega, millest sõltuvad paljud inimesed. Küberturvalisus ei ole ainuüksi IT-spetsialistide mure ja vastutus. Sellest sõltub meid kõiki puudutav eluosa, mis vajab tähelepanu ja ressurssi,” ütles ta.

Aastaraamatuga, kus lisaks RIA-le annavad turvalisusest ja ohtudest ülevaate ka partnerasutused nii Eestist kui ka välisriikidest, saab tutvuda RIA veebilehel.