Dokumentidel on alati mitu osapoolt, seetõttu ei ole kuupäevade võltsimine arukas
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul ei saa digiallkirju andnud inimesed kuidagi kontrollida, kas keegi on nende digiallkirjade kuupäevi muutnud, kuid ta ei näe ka vajadust selliseks tööriistaks.
Selle ilmestamiseks ütles ta, et kuna lepingutel on alati vähemalt kaks osapoolt on ka dokumentidest mitu koopiat ning isegi kui ühel neist muudetakse näiliselt allkirja andmise kuupäev ära siis teistel koopiatel see ei muutu.
“Siin ei ole juriidilist ohtu kuna keegi ei võltsi digiallkirja, teise inimese eest ei saa digiallkirja anda, inimene on ikka enda ID-kaarti kasutanud ja PINid sisestanud, tal on see tõend arvutis või kuskil mujal olemas. Kui keegi tuleb väitma, et dokument on allkirjastatud aasta hiljem, siis saab võtta originaaldokumendi ja näidata, et see ei vasta tõele,” ütles ta.
Armi kinnitusel ei saa, vähemalt praegusel hetkel, tehniliselt ära hoida, et keegi ajatemplit ei muudaks, kuid taaskord leiab ta, et selleks pole ka vajadust.
Ta tõi näiteks pangaga, maanteeameti ja teiste ametite ning asutustega sõlmitavad lepingud, millest on arhiivides alati koopiad olemas, mis tõendavad, millal leping allkirjastati.
Ainus risk on Armi sõnul nende lepingutega, mille puhul üks osapool väidab, et talle kohandub lepingust tulenev kohustus alles näiteks tänasest, mitte aga aastatagusest ajast, mil leping tegelikult allkirjastati. Samas peab ta sedagi väga teoreetiliseks riskiks kuna dokumendi teise koopiaga saab tõendada, et leping allkirjastati varem ja isegi kui sellest ei piisa saab Armi sõnul kohus või muud vastavad asutused selles osas menetluste ja uurimiste käigus anda vastuse, millal dokument allkirjastati.
