Uudis

RIA: digiallkirjade kuupäevade võltsimine ei ole võrreldav ID-kaardi kriisiga

Riigi infosüsteemi ameti elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Arm.Foto: Hans Lõugas

Eile tuli teatavaks Tartu Ülikooli teadlaste teadusartikkel, millega tõestati, et ID-kaardiga antud digiallkirjade kuupäevi on võimalik allkirjastamise järgselt muuta. Selle demonstreerimiseks muudeti president Kersti Kaljulaidi digiallkirja kuupäeva.

Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et tegu on suure probleemiga ei ole riigi infosüsteemi ameti sõnul mitmel põhjusel paanikaks põhjust.

Ameti töötaja kinnitab sedagi, et ühegi inimese digiallkirja ei ole võltsitud, teise inimese eest ei saa digiallkirja anda ning isegi kui peaks dokumendi allkirjastajate vahel tekkima vaidlus, mis kuupäeval dokument allkirjastati saab sellele vastuse anda kohus.

Dokumentidel on alati mitu osapoolt, seetõttu ei ole kuupäevade võltsimine arukas

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul ei saa digiallkirju andnud inimesed kuidagi kontrollida, kas keegi on nende digiallkirjade kuupäevi muutnud, kuid ta ei näe ka vajadust selliseks tööriistaks.

Selle ilmestamiseks ütles ta, et kuna lepingutel on alati vähemalt kaks osapoolt on ka dokumentidest mitu koopiat ning isegi kui ühel neist muudetakse näiliselt allkirja andmise kuupäev ära siis teistel koopiatel see ei muutu.

“Siin ei ole juriidilist ohtu kuna keegi ei võltsi digiallkirja, teise inimese eest ei saa digiallkirja anda, inimene on ikka enda ID-kaarti kasutanud ja PINid sisestanud, tal on see tõend arvutis või kuskil mujal olemas. Kui keegi tuleb väitma, et dokument on allkirjastatud aasta hiljem, siis saab võtta originaaldokumendi ja näidata, et see ei vasta tõele,” ütles ta.

Armi kinnitusel ei saa, vähemalt praegusel hetkel, tehniliselt ära hoida, et keegi ajatemplit ei muudaks, kuid taaskord leiab ta, et selleks pole ka vajadust.

Ta tõi näiteks pangaga, maanteeameti ja teiste ametite ning asutustega sõlmitavad lepingud, millest on arhiivides alati koopiad olemas, mis tõendavad, millal leping allkirjastati.

Ainus risk on Armi sõnul nende lepingutega, mille puhul üks osapool väidab, et talle kohandub lepingust tulenev kohustus alles näiteks tänasest, mitte aga aastatagusest ajast, mil leping tegelikult allkirjastati. Samas peab ta sedagi väga teoreetiliseks riskiks kuna dokumendi teise koopiaga saab tõendada, et leping allkirjastati varem ja isegi kui sellest ei piisa saab Armi sõnul kohus või muud vastavad asutused selles osas menetluste ja uurimiste käigus anda vastuse, millal dokument allkirjastati.

Võttes näiteks laste eest makstavad elatisrahad, mille osas on Eestis suur probleem, leiab Arm taaskord, et kas sellistel lepingutel on mitu osapoolt, olgu selleks kohus või siis lapse ema või isa, kes saab tõendada, millal leping allkirjastati.

Arm on veendunud, et praegu päevavalgele toodut ei saa võrrelda ID-kaardi kriisiga. Segaduste vältimiseks soovitab ta dokumentide sisse kirjutada konkreetse allkirjastamise kuupäeva ning järgida üldisid dokumentide koostamise vorminõudeid.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.