“Mul ei ole võimalust ja tõestus öelda, et kas [rünnakute – toim.] taga on mõni riiklik rühmitus,” lausus Mägi.
“Nad proovivad meie võrkude võimekust. Mis hetkest alates mõni riiklik teenus maha kukub,” lisas ta.
Massirünnakud on hääbuv nähtus
Mägi lisas, et DDoS ründed on pigem muutumas hääbuvaks nähtuseks, seda kogu maailma lõikes. Pigem ei üritada enam lehti maas hoida, vaid pääseda lehtedele sisse. Seda näitab ka see, et 2016. aastal oli riigi vastu rünnakuid rohkem, osad rünnakutest olid ka suuremad ja teenused olid kättesaamatud kuni tund aega.
“Meil ei ole ammu olnud suuremat teemat selliste teenustõkestusrünnakutega, et me oleks pidanud mingit suuremat operatsiooni käivitama,” lausus ta.
Peamisteks sihtmärkideks on aastast-aastasse olnud veebilehed eesti.ee, ria.ee, või politsei.ee. Samuti on huvipakkuvateks lehtedeks sise- ja kaitseministeeriumide veebilehed.
Teenustõrkerünnakute eesmärgiks on leht päringutega üle koormata, et leht muutuks kättesaamatuks neile, kes seda päriselt külastada soovivad.