Plaanide kohaselt hakkab sellest sügisest riigikogus poliitikute lausutut stenogrammidesse inimese asemel kirja panema kõnetuvastustarkvara. Kuigi süsteem on automatiseeritud kontrollib stenogrammid enne nende avaldamist siiski inimene üle.

Süsteem on tänaseks kokku analüüsinud peaaegu 2000 tunni jagu riigikogulaste juttu ning on üsna täpseks häälestatud. Hetkel käib tarkvara viimane testimine ja lihvimine ning töödega plaanitakse lõpule jõuda suveks.

Stenogrammid ei valmi reaalajas, kuid siiski üsna kiirelt

Seda, et riigikogus võetakse poliitikute jutu kirja panemiseks kasutusele tarkvara on Geenius varemgi juba kirjutanud, kuid nüüseks on süsteemi veel rohkem testitud ning täiustatud.

Riigikogu kantselei haldusdirektori Ahto Saks ütles Geeniusele, et lähikuudel toimuvad veel testid, kus ilma suurema vajaduseta enam muudatusi ei tehta.

“Koolitame personali ja teeme veel vajalikke ettevalmistusi. Suvel toimuvad veel toodangu keskkondade ettevalmistamised ja tehnilised testid. Sügisest koos uue hooajaga alustame uue programmiga tööd,” ütles ta.

Kui suur on süsteemi veaprotsent ei osanud Saks hetkel konkreetselt öelda kuna seda ei ole viimasel ajal uuesti üle vaadatud, kuid see jääb kuskil 5% kanti. See tähendab seda, et tarkvara poolt koostatud stenogrammid ei lähe koheselt riigikogu veebilehele koheselt üles vaid inimene kontrollib need eelnevalt üle.

“Tunniajane istung lõigatakse automaatselt kümneminutilisteks tükkideks, kohe kui tükk on valmis saanud läheb see kõnetuvastusse ja umbes kümne minuti pärast hakkab sealt teksti tagasi tulema ehk umbes üks ühele on aeg. Kui tekst on valmis vaatab inimene selle üle ja kui see on ära kontrollitud läheb see riigikogu veebilehele kohe üles,” kirjeldas ta.

See tähendab, et stenogrammid ei valmi päris reaalajas, kuid siiski üsna kiirelt. Süsteemi arendusse on kaasatud Tallinna tehnikaülikool.