Kohus leidis, et ehkki valimispäeva õhtul kindlaks tehtud elektroonilise hääletamise tulemust riigi valimisteenistuse juht ei allkirjastata, ei ole põhjust kahelda valimistulemuste autentsuses. Viimase tagab häälte avamise ja lugemise käigus hääletamistulemusele tekkiv krüptograafiline allkiri.

Teises kaebuses leidis riigikogu valimiste kandidaat, et elektroonilisel hääletamisel polnud täidetud hääletamise algusest lõpuni kontrollitavuse nõue, kuna elektroonilisi hääli enne lugemist ei miksitud.

Kolleegium selgitas, et valimispäeva õhtul loeti üle miksimata elektroonilised hääled, kuid 4. märtsil toimunud häälte korduslugemisel hääled eelnevalt ka miksiti.

Riigikohus ei rahuldanud kumbagi valimiskaebust. Kohus kirjeldas otsustes elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, sh häälte miksimise, lugemise, samuti tulemuste allkirjastamise ja valimiste infosüsteemi sissekandmise protsessi ning leidis, et vastavaid reegleid tuleks õigustloovates aktides täpsustada.