Riigikohtule esitatud kaebustes on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele pannud aastate jooksul korduvalt kahtluse alla nii valijad ja vaatlejad kui ka kandidaadid ja erakonnad. Kolleegiumi hinnangul on neid ajendanud eelkõige hääletamisel ilmnenud tehnilised tõrked või valimiste korraldamisel tehtud inimlikud vead, mõnetist umbusku on põhjustanud ka e-hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavus. Samas on elektroonilise hääletamise süsteem olnud võimalike välisrünnakute vastu sedavõrd kaitstud, et Vabariigi Valimiskomisjon pole seni pidanud e-hääletamist ära jätma, peatama või lõpetama.

„Pideva tehnoloogilise arengu ning kasvavate ühiskondlike ootuste tõttu vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja ja täitevvõimu järjepidavat tähelepanu. Seda eriti olukorras, kus niisugust hääletamisviisi eelistab juba üle poole valijatest,“ rõhutas Riigikohus.

Riigikohus lahendab valimiskaebused neljapäeva õhtuks

Riigikohus jättis täna avaldatud otsustega rahuldamata EKRE ning EÜVP ja nende nimekirjas kandideerinud Oleg Ivanovi kaebused, mis puudutasid peamiselt just elektroonilise hääletamise tulemusi tänavustel Riigikogu valimistel ja laiemalt elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele. Kaebajad leidsid, et väidetavate rikkumiste tõttu osutus nende valimistulemus tegelikust halvemaks.

Riigikohus nõustus Vabariigi Valimiskomisjoniga, et kaks EKRE kaebust tuli jätta põhiosas läbi vaatamata, sest need esitati alles pärast seaduses paika pandud tähtaega. Samas selgitas kolleegium neist kaebustest ajendatuna siiski võimalikke põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud elektroonilise hääletusega.

EÜVP ja Ivanovi kaebuste osas nõustus Riigikohus valimiskomisjoniga, et kaebajate väidete põhjal ei saa järeldada, justkui oleks hääletamistulemuste kindlakstegemisel õigusnorme rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega vastuolus see, et elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse valija isik teistmoodi kui pabersedeliga hääletamisel.

Riigikohus on praeguseks lahendanud kõik valimiskaebused, mis on seni kohtusse jõudnud.

Üks kohtunik jäi konkureerivale arvamusele

Erinevalt Riigikohtu kolleegiumist soovis Riigikohtu esimees Villu Kõve, et e-valimiste suhtes algatataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Konkureerivas arvamuses kirjutas ta, et Riigikohus ei ole lugenud vaidlusaluseid norme asjassepuutuvaks paraku aga ka teiste valimiskaebuste puhul, kuna enamasti puudutab kaebus vaid mingit konkreetset aspekti, mis ei mõjuta valimistulemusi tervikuna.

“Valimised aga mitte üksnes ei pea olema ausad, vaid ka näima ausad ning kaebajate väidete kontrollimiseks peaks olema tagatud tõhus ja mõistlik menetluskord,” leidis Kõve.

Lisaks tõi ta välja, et vaidlustatud on n-ö vale toimingut, kaebusega hilinetud või siis ei ole kaebaja õigusi valimiste korralduse kui tervikuga rikutud. Asjassepuutuvuse kitsa käsitluse järgi ei olegi tema nägemusel juriidiliste nüansside tõttu sisuliselt peaaegu võimalik konkreetse normikontrolli raames jõuda elektroonilise hääletuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse tervikhindamiseni.

Kõve möönas, et ta näeb sellises olukorras tõsist probleemi tõhusa õiguskaitsevahendi tagamisega elektrooniliste valimiste regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamiseks.

“Seadusandja võiks kaaluda valimisõiguse tõhusama teostamise huvides valimiskaebuste lahendamise andmist kiirmenetluse korras halduskohtutele, kes tegelevad igapäevaselt asjaolude tuvastamisega, edasikaebeõigusega otse Riigikohtule. Vähemasti tuleks Riigikohtule jätta ajaliselt mõistlik võimalus esitatud kaebusi ka sisuliselt hinnata. Ajalise surve vältimiseks ei peaks valimistulemuste väljakuulutamine olema vältimatult seotud kaebuste lahendamisega, nagu see on praegu. Kohtul võiks olla esialgse õiguskaitse korras erandlikult võimalus valimistulemuste väljakuulutamist ja Riigikogu liikmete registreerimist edasi lükata vaid sellise kaebuse lahendamisel, mille rahuldamine võiks valimistulemusi mõjutada,” ütles Kõve.