Läbivateks probleemideks on koostööprobleemid ja rahapuudus

Audit leidis puudujääke nelja projekti puhul – Eesti teadusinfosüsteem (ETIS2), infosüsteem kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks (e-Täitur), sotsiaalkaitse infosüsteemi teine versioon (SKAIS2), politsei- ja piirivalveameti isikutuvastuse- ja menetluse infosüsteem (UUSIS).

Levinumate riskidena on toodud välja eesmärkide valesti või ebapiisavalt sõnastamist, arenduse sisulise poolega tegelevad inimesed ei tea täpselt, mida soovitakse, sisulise poolega tegelevate inimeste soove ei osata täpselt kirjeldada, tarkvaraarenduse projekti käigus muudetakse õigusakte ja seetõttu tuleb juba planeeritud arenduses, käimasolevas arenduses või valminud infosüsteemis teha muudatusi.

Kuid audit toob välja veel sedagi, et projektijuhtide teadmised on puudulikud, tarkvaraarendajad on väheste kogemustega või lausa ebakompetentsed ning toimiva projektiplaani puudumist või selle eiramist.

SKAIS2 puhul oli koostöö puudulik, juhtimine nõrk ja vajadusi ei tehtud piisavalt täpselt kindlaks

Kõmulise SKAIS2 arenduse osas, millest on meedia korduvalt kirjutanud, kaotas riik 2014-2017 aastal 5 miljonit eurot ilma, et oleks valminud soovitud uuendus süsteemi, millega hallatakse riiklike toetuste, pensionide, hüvitiste ning elatisabi pakkumist, määramist ja maksmist.

Peamise probleemina toob riigikontroll välja seda, et SKAIS2 projekti algatas sotsiaalministeerium ilma, et ministeeriumil eksisteeriks tarkvaraarenduse kord. Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuhi Kaili Uusmaa sõnul saab nõustuda auditi väitega, et SKAIS2 arenduse osas oli koostööprobleeme, rollid olid segased, suhtlus oli puudulik ja juhtimine oli nõrk.

“Ministeeriumi ülesanne on vastutada poliitiliste suundade ja eesmärkide eest ning töö tellija oleks pidanud olema kohe alguses olema sotsiaalkindlustusamet. Mõistlik on arendada kindla skoobiga ja väiksemamahulisi funktsionaalsusi, mitte tervet lahendust ühe korraga ning võimalusel teha seda agiilse arendusmetoodika alusel (st tellija saab kohe testida töötavat koodi),” ütles Uusmaa.

Kommunikatsioonijuhi kinnitusel kehtestati 2018. aastal arenduskord, kus on selgemalt määratletud IT asutuse ja tellija äripoole vastutus, mis tähendab, et uute projektide puhul ei tohiks analoogseid probleeme enam esineda.

Sotsiaalministeeriumi alla kuuluva tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktor Katrin Reinholdi sõnul on tänavu 17. juunil kinnitatud TEHIKu tarkvara arendamise korras fikseeritud, et projektidele, mille maht on vähemalt 100 000 eurot, on kohustuslik moodustada juhtrühm, kes vastutab projekti järelevalve eest.

“TEHIKul on välja kujunenud praktika, kuidas projekti juhtrühmades projekti edenemise kohta infot esitada. Tarkvara testimine on reguleeritud tarkvara arendamise korras ja samuti iga projekti testiplaanis. Koostatud on SKAIS2 testimisstrateegia dokument, mille alusel valitakse välja testimise liigid, mahud, määratakse rollid ja vastutajad. Loomisel on TEHIKu kvaliteedijuhtimise strateegia, millega arvestada kõikide infosüsteemide ja teenuste kvaliteedi (sh testimise) planeerimisel ja rakendamisel. Juba tarkvara arenduste hankimise hetkel on lepingu lisana kaasas projekti kodukord, kus sätestatakse täpsemad projekti kvaliteedinõuded,” kirjutas Reinhold auditis.