Riigi autentimisteenusega on liitunud pea kõik riigi e-kanalid, mida me igapäevaselt kasutame: näiteks eesti.ee, edu.ee, transpordiameti e-teenindus, ehitisregister, rahvastikuregister, teeregister, e-töötukassa, statistikaamet, eToetus, sotsiaalkindlustusameti iseteenindus ja digilugu.ee.
Kuigi Kuik täpsustas Geeniusele, et pangalink ei kao päris kõigist teenustest, siis need üksikud portaalid on mõeldud asutustesiseseks kasutamiseks ja tavainimest see ei mõjuta.
Üks suurem erand siiski on: maksu- ja tolliamet pole RIA autentimisteenusega ühinenud ja seega on see MTA enda otsustada, kas nad jätkavad pangalingi kasutamisega või mitte.
Miks loobub RIA pangalingist?
Kui varem on RIA põhjuseks välja toonud selle, et teisi sisselogimisvahendeid on nüüd piisavalt palju ja pangalink omakorda midagi juurde ei anna, siis nüüd tuuakse välja ka üks Euroopa liidu seadus, mis kohustaks pangalingi kasutamise korral riigil pakkuma ka teiste EL-i liikmesriikide autentimisvahendeid.
2018. aasta sügisel jõustus viimane eIDASe rakendusakt, mis kohustas tagama Euroopa Liidu elanikele piiriülest ligipääsu avaliku sektori e-teenustele võrdväärsete või tugevamate eID-lahendustega kui see, mida nõutakse oma kodanikelt ja elanikelt. Seetõttu on avaliku sektori e-teenuse osutajal oluline teada, millise tagatistasemega eID-vahendit kasutatakse teenusesse sisse logimisel.
Eesti riigi väljastatavad eID-vahendid (ID-kaart ja mobiil-ID) said 2018. aastal tagatistaseme „kõrge“ ning 2019. aastal sai ka Smart-ID siseriikliku hinnangu „kõrge“.