Riigi autentimisteenusega on liitunud pea kõik riigi e-kanalid, mida me igapäevaselt kasutame: näiteks eesti.ee, edu.ee, transpordiameti e-teenindus, ehitisregister, rahvastikuregister, teeregister, e-töötukassa, statistikaamet, eToetus, sotsiaalkindlustusameti iseteenindus ja digilugu.ee.

Kuigi Kuik täpsustas Geeniusele, et pangalink ei kao päris kõigist teenustest, siis need üksikud portaalid on mõeldud asutustesiseseks kasutamiseks ja tavainimest see ei mõjuta.

Üks suurem erand siiski on: maksu- ja tolliamet pole RIA autentimisteenusega ühinenud ja seega on see MTA enda otsustada, kas nad jätkavad pangalingi kasutamisega või mitte.

Miks loobub RIA pangalingist?

Kui varem on RIA põhjuseks välja toonud selle, et teisi sisselogimisvahendeid on nüüd piisavalt palju ja pangalink omakorda midagi juurde ei anna, siis nüüd tuuakse välja ka üks Euroopa liidu seadus, mis kohustaks pangalingi kasutamise korral riigil pakkuma ka teiste EL-i liikmesriikide autentimisvahendeid.

2018. aasta sügisel jõustus viimane eIDASe rakendusakt, mis kohustas tagama Euroopa Liidu elanikele piiriülest ligipääsu avaliku sektori e-teenustele võrdväärsete või tugevamate eID-lahendustega kui see, mida nõutakse oma kodanikelt ja elanikelt. Seetõttu on avaliku sektori e-teenuse osutajal oluline teada, millise tagatistasemega eID-vahendit kasutatakse teenusesse sisse logimisel.

Eesti riigi väljastatavad eID-vahendid (ID-kaart ja mobiil-ID) said 2018. aastal tagatistaseme „kõrge“ ning 2019. aastal sai ka Smart-ID siseriikliku hinnangu „kõrge“.

Pangalingi kaudu on võimalik kasutada ka muid vahendeid, mis enamasti on panga enda lahendused (PIN-kalkulaator, salasõna, äpp jmt).

Nendel lahendustel pole aga tagatistaseme hinnangut ning kui avaliku sektori e-teenustes selliseid lahendusi aktsepteeritakse, kohustab see e-teenuse omanikku aktsepteerima ka teiste ELi liikmesriikide eID-vahendeid, mis on saanud vähemalt hinnangu „märkimisväärne“.

Mõjutab tuhandeid

RIA elektroonilise identiteedi osakonna juht Mark Erlich ütles, et pangalingi toe kadumine mõjutab kuni 7000 inimest ja ainult panga kaudu logib sisse umbes 4000 inimest.

“See moodustab ligikaudu protsendi kõikidest autentimistest riigi autentimisteenuses. Pangalingi kasutajate hulk pole väga suur ning on olemas kolm viisi enda tuvastamiseks, kus ei pea kasutama pangalingi kanalit,“ ütles Erlich.

Riigi autentimisteenuses tehti oktoobris 1,85 miljonit, novembris 2,16 miljonit, detsembris 2 miljonit ning jaanuaris 2,4 miljonit päringut, neist umbes protsent (kuude lõikes vastavalt 1,26%, 0,91%, 0,82% ja 0,74%) pangalingi kaudu. Aasta tagasi oli see hulk RIA sõnul 12%.