Uudis

Riik õpetab koos Tartu ülikooliga 500 noorele programmeerimist

tartu_ulikooli_peahoone_2014-12.jpg
Tartu Ülikooli peahoone

Riik allkirjastas täna Tartu ülikool lepingu, mille kohaselt õpetab ülikool koostöös koolidega 2022. aasta kevadeks programmeerimist vähemalt 500 noorele üle Eesti. Programmeerimist õpetatakse läbi e-kursuse “Tehnoloogia tarbijast loojaks“, mille sihtrühmaks on 16-26-aastased noored, kel kokkupuude programmeerimisega puudub või on vähene.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu sõnul on tänapäeval raske leida valdkonda, kus ei rakendataks tehnoloogiat.

Kursuse eesmärk on tutvustada algoritmilist mõtteviisi ja programmeerimist ja selle positiivseks lõpetamiseks tuleb edukalt lahendada ettenähtud programmeerimisülesanded, sooritada nädalatestid, koostada tingimustele vastav digilahenduse arendusprojekt ning sooritada edukalt arvestustöö.

Kursusel saavad osaleda ka need kuni 26-aastased noored, kes parasjagu mõnes koolis ei õpi.

IT-minister Karu: teadmised ja praktilised oskused IT vallast tulevad kasuks kõigile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu ülikooli allkirjastatud lepingu kohaselt kestab ülikooli loodav kursus 10 nädalat. Kursuse läbija omandab teadmisi programmeerimiskeeles Python, oskab luua lihtsamaid igapäevaelu lihtsustavaid rakendusi, oskab testida loodud programmi tööd, leiab ja parandab puudused ja oskab leida lähtekoodist vigu ning koodi siluda.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu sõnul on tänapäeval raske leida valdkonda, kus ei rakendataks tehnoloogiat.

“IKT ei ole enam eraldiseisev haru, vaid see on kõikjal. Teadmised ja praktilised oskused IT vallast tulevad kasuks kõigile ja peame seda valdkonda tutvustama eeskätt noortele, kes oma karjäärivalikuid alles tegemas on. Nii saab riik anda oma panuse sellesse, et Eestis kasvaks peale piisavalt spetsialiste ja koostööpartnereid, kellega meie digiriiki jätkuvalt ehitada ja edasi arendada,” ütles Karu.

Ministri sõnul ei näe ta programmeerimisoskust eesmärgina iseeneses vaid programmeerimisoskus on omandamas teise kirjaoskuse staatust. Ministri hinnangul on ka väljaspool traditsioonilist IKT valdkonda üha rohkem rolle, kus paremad IKT-alased teadmised annavad selge konkurentsieelise.

“Oluline pole mitte see, millises keeles programmeerida, ega ka see, kas konkreetselt tarkvara-arendaja ametit endale elukutseks valida, vaid see, kuidas programmeerimise õppimise käigus omandatud oskused aitavad paremini hoomata tehnoloogia toimimise põhimõtteid ning selle poolt pakutavaid võimalusi meie elu paremaks muutmisel. Suur nõudlus on nende inimeste järele, kes suudavad ärivajadused ning tehnoloogia pakutavad võimalused omavahel kokku viia ning mõlemas keeles rääkida. Tehnoloogia on vahend, mille targaks kasutamiseks peame seda paremini mõistma,” lisas ta.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika dotsendi Eno Tõnissoni sõnul laiendab kursus valikuid nii koolides, kus programmeerimist juba õpetatakse kui ka koolides, kus seda veel ei tehta. Samuti on võimalus õppida ka neil, kes parajasti koolis ei õpi.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses