Eestissünnib startupe nagu seeni pärast vihma, kuid nende suurteks kasvamist piiravad Eesti seadused kahest suunast: raske on väljastpoolt Euroopa Liitu andekaid inimesi tööle võtta ja töötajatele motiveerimiseks firma optsioone anda.
Startup-kogukonna esindajad esitlesid täna mõlema mure lahendamiseks Stenbocki majas ettepanekuid peaminister Taavi Rõivasele, kes lubas leevendust mõlema olukorra piirangutes. Rõivasütles pärast kohtumist Geenius.ee-le, et ta ootab konkreetseid eelnõusid seaduste muutmiseks valitsusse juba paari kuu pärast.
Mure 1: välismaalt ei saa tarku töötajaid tuua
Esimene mure puudutab piiranguid neile, kes tahaks välismaalt tulla Eestisse startup-ettevõtteid looma. “Seadusandlus ei soodusta talendi palkamist Eestisse startup-ettevõtetesse ega nende ümberasumist Eestisse,” võttis probleemi kokku Mari Vavulski, Startup Estonia juht.
Tema sõnul on välismaalastele töökohtade loomisel kolm allprobleemi. Esiteks võiks idufirmad praegu tähtajalise elamisloaga palgata siia tippspetsialiste – programmeerijaid, insenere, andmeteadlasi jne – kuid seadus nõuab firmalt vähemalt 65 000 eurot investeeringuteks ja 200 000 eurot müügitulu aastas. Vavulski sõnul oleks lahenduseks “startup viisa”, millega saaks ka väiksemad startupid 12 kuuks spetsialiste siia tuua.
Teine probleem on see, et spetsialiste saaks küll töötukassa loaga siia tuua, kuid siis tuleb neile kohe maksta palka, mis on vähemalt 1,24 Eesti keskmist või suurem. “Välismaalasele peab maksma töötasu, mille suurus käib varases faasis startup’ile üle jõu,” selgitas Vavulski. Selle asemel, et nõudasellise palga maksmist, võiks pigem nõuda startupilt piisavate rahaliste vahendite olemasolu.
Kolmas probleem puudutab praktikante. Eestis on piisavalt atraktiivseid idufirmasid, kes meelitaks välismaalt siia selliste oskustega praktikante, milletaolisi töötajaid Eestist ei leia. "Täna on startupid kohustatud neile maksma töötamiseks elamisloa piirmääras töötasu,” nentis Vavulski.Lahendus oleks anda välispraktikantidele erand, nii nagu praegu saavad näiteks siin kõrghariduse omandanud välismaalased.
Lahendus: välispraktikandid ja firmad Eesti kiirenditesse
Peaminister Rõivas oli pärast kohtumist optimistlik kahe piirangu muutmises, mis puudutavad välispraktikantide elamislube ja neid firmasid, mis osalevad Eestis mõnes startup-kiirendis ja tahaksid siin äritegevust jätkata. “Kui suudame iga kord näha, et tegu on reaalse startupiga ja lisandväärtus Eesti majandusele on olemas, siis saame ka õiguskeskkonna selliseks teha, et neile on märksa lihtsam elamisluba anda,” rääkis Rõivas.
Tema sõnul võtab siseministeeriumtehtud ettepanekud töösse."Leppisime kokku, et siseministeerium arutab [seadusemuudatused] startup-kogukonnaga läbi ja esitab paari kuu jooksul valitsuskabinetti,” oli Rõivas optimistlik.
“Mina põhimõtteliselt toetan neid muudatusi, kuigi alati on palju väikseid detaile. Aga me võidame ühiskonnana ja majandusena kindlasti, kui me suudame välistalente siia meelitada,” lisas ta.
Mure 2: optsioone maksustatakse kui palka
Töötajad leidnud idufirmadele on aga probleemiks see, et maailmas levinud optsioonide andmine on Eestis maksustatud erisoodustusena. Täpsemalt kehtib Eestis nii-öelda kolme aasta reegel – kui optsiooni saanud töötaja selle enne kolme aastat realiseerib, siis koheldakse seda erisoodustusena. Nii võetakse optsioonidelt makse justkui see oleks palgatulu.
Probleemi tuum nimelt on järgmine. Firma võib anda töötajatele motivatsiooniks ja suurema omanikutunde loomiseks optsioone, mis üldjuhul on midagi üldse väärt siis, kui firma teeb exiti ehk leiab ülesostja või, miks mitte, läheb ka börsile. Kui see exit juhtub aga siis, kui töötaja optsioonide saamisest on mööda läinud vähem kui kolm aastat, peab see töötaja maksmaerisoodustusmakse, teised osanikud aga mitte.
Mari Vavulski sõnul mindi peaministriga kohumisele ettepanekugalõpetada optsioonide realiseerimise käsitlemine erisoodustusena ning maksustada üksnes saadava osaluse võõrandamisel tekkiv kasu.
Peaministri sõnul ta kolme aasta reegli muutmist ehk igasuguse erisoodustusmaksu kaotamist optsioonidelt siiski ei toeta. “Siin kaasnevad kuritarvitusriskid. Me ei soovi, et näiteks aastalõpupreemiaid hakataks maksma väga lühikese vesting-perioodiga (aeg, mille möödudes on õigus optsioon realiseerida – toim) optsioonidega,” põhjendas Rõivas. “Me peame maksuseadusi tehes alati arvestama, et kellelgiei tekiks kiusatus neid kuritarvitada."
Ent “lambad terved ja hundid söönud” lahendusena tekiks edaspidi erand: kui enne kolme aastat teeb firma exiti ehk leiab ülesostja, siis sel juhul optsioonide realiseerimist erisoodustusena ei maksustataks.
Vaja on eksporti
Nii peaministri kui ettevõtjate sõnul oli startup-ümarlaud konstruktiivne. “Kohtumine oli üsna sisukas.Mõlemad teemad vaieldi üsna aktiivselt kohapeal läbi ja rahandus- ja siseministeerium võtsid vajalikud muudatused ettevalmistamiseks,” kommenteeris Teleporti juht Sten Tamkivi.
Rõivas avaldas täna Postimehes viis ülesandepüstitust aastaks 2016. Kuigi tehnoloogiaettevõtlust ja innovatsiooni nende seas ei mainita, ei tasu seda Rõivase sõnul võtta märgina, et idu- ja tehnoloogiaettevõtlus pole tähtis. “Minu jaoks on oluline see, et startupid näevad alati väga laia pilti ja vaatavad maailmaturule, mitte ainult oma naabruskonda. Tegu on ekspordile suunatud ettevõtetega, mida meil just vaja ongi,” lisas Rõivas.
Fotod: Tauno Tõhk (Riigikantselei)
