Rootslaste poi toob laineenergiasse uue põlvkonna, kuid Soomere sõnul Läänemerest energiat loota ei tasu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
cpo-buoys.jpg

Unistus toota lainete liikumisest suurel hulgal keskkonnasõbralikku elektrienergiat võikspeagi teoks saada. Nii usub Rootsi firma CorPower Ocean, millepoi suudab toota kolm korda rohkem elektrienergiat kui teised sarnased tehnoloogiad, kirjutab Wired.

Lainete liikumisest elektrienergia tootmine tundub esmapilgul ääretult loogilisena. Lained liiguvad pidevalt. Seda liikumist kinni püüdaja elektrienergiaks muutaongi näiliselt ideaalne viis toota rohelist energia. Kahjuks on seni katsetatud süsteemid olnud aga liiga suured, kallid ja tormisele merele vähe vastupidavad.

Rootslaste loodud poil on aga mitmeid eeliseid. Esiteks on see võrreldes teiste sarnaste tehnoloogiatega väike. Mitmekümne meetri pikkuste ja mitu tonni kaaluvate süsteemide asemel on poi vaid 8 meetrise läbimõõduga. Sellest hoolimata suudab üks poi toota umbes 250 kW energiat. Energiafarm, mis sisaldab sadu või tuhandeid selliseid poisid, suudab edukalt väiksema linna energiavajadused katta.

CorPower Ocean’i poid on kinnitatud veekogu põhja liiniga, mis talub kuni 27 meetri kõrguseid laineid ja hoiab poid püstises asendis. Poi sees on seade nimega WaveSpring ehk lainevedru, mis liigutab poid lainetega ühes rütmis ja ülekandemehhanism, mis muudab üles-alla liikumise elektrienergiaks.

Eestlased on uurinud Läänemere laineenergiat

Praegu ei ole veel kindel, kui edukaks Rootslaste seade kujuneb. Kinnistes keskkondades tehtud katsed on osutunud edukaks, ent välikatsed algavad alles järgmisel aastal.

Kuna asume Läänemere ääres, on arusaadavalt ka Eestis suur huvi lainetest energia ammutamise vastu. Seetõttu pole ka üllatav, et antud teemat on kohalikud teadlased uurinud.

Foto: Sander Ilves (PM/Scanpix)

Neist kõige põhjalikum viidi läbi kahe aasta eest Maris Eelsalu poolt praeguse teaduste akadeemia presidendi ja lainetuse dünaamika labori juhataja Tarmo Soomere juhendamisel.

Uuringus jõuti järeldusele, et isegi parima tehnoloogia puhul ei ole Läänemeri sobiv laineenergia kinni püüdmiseks. Suurim osa aastasest energiast saabub väga lühikese aja vältel – kahe kolme tormise nädalaga. Muul ajal püsiksid seadmed suuresti tegevusetult.

Teaduste akadeemia president Soomere hindas Geeniuse palvel rootslaste uut tehnoloogiat ja kommenteeris,et Läänemere tingimustes on vähe lootust, et taolised seadmed end ära tasuvad. Avaookeani randade osas on ta aga märksa optimistlikum arvates, et mõnedes osades jõutakse mõistlike lahendusteni tõenäoliselt lähima aastakümne jooksul.

Foto: CorPower Ocean

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.