Uudis

Sajad inimesed postitasid Eesti lasteriietefirma FB-seinale oma väikelaste fotosid koos andmetega

Hiljuti otsis lasteriideid tootev Eesti bränd Breden Kids Facebooki vahendusel uusi lapsmodelle, kes hakkaksid brändi riideid reklaamima.

Modellide otsimiseks korraldati Facebookis kampaania, kus oodati lastevanematelt oma lastest pilte ning nende mõõte. Sajad inimesed postitasid selle postituse juurde avalikult oma väikelaste fotosid koos nime ja tihtipeale muude andmetega.

Toimetus küsis selles osas lastekaitse liidu ja andmekaitse inspektsiooni (AKI) arvamusi, millest selgub, et ilma lapselt nõusolekut saamata ei tohi lapsest internetti pilte postitada.

AKI: vanemad peavad arvestama lapse huvidega

AKI avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul näeb seadus ette, et kuni lapse täisealiseks saamiseni vastutab lapse eest lapsevanem, mis tähendab ühtlasi ka seda, et lapsevanem saab otsustada, kas ning kuhu ja milliseid pilte lapsest postitatakse.

Küll aga võiks tema sõnul iga vanem oma lapse andmete avaldamisel arvestada lapse huvidega ja võimalusega, et täisealiseks saades ei ole laps päri sellega, et vanemad on temast alaealisena internetti pilte postitanud.

“Alati ei pruugi laps soovida pildil olla, ehk enne modelliks pakkumist peaks lapse huve selgitama. Andmetöötleja jaoks on oluline järgida andmetöötluse põhimõtteid. Kui pilti enam vaja ei ole, tuleb see kustutada, sest digimaailmas jääb see vastasel korral elama oma elu, millel võib olla hiljem “lapsmodelli” privaatsusele riive,” selgitas ta.

AKI soovitab alaealiste fotode töötlejal alati arvestada sellega, et alaealistel ei ole õigust enda andmete avaldamisel alati õigust kaasa rääkida.

“Kuna nende eest otsustavad seaduslikud esindajad, kes on võib-olla andnud nõusoleku liiga kergekäeliselt, siis on mõistlik olla otsuse tegemisel kaalutlevam ja ettevaatlikum,” ütles Heibergi.

Lastekaitse liit: lapsest postitatud fotod ja videod ei tohi last alavääristada

MTÜ Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala sõnul peab üldiselt teise inimese foto avalikuks tegemisel küsima selleks tema nõusolekut ja seda reeglit peaks rakendama ka oma laste puhul.

“Hoolimata sellest, et imikute või väikelaste fotode puhul arvab vanem, et see on tore ega kahjusta mingil moel lapse huve, võib juhtuda, et laps vanemaks saades ise nii ei arva. Et lapsevanemate roll on selgitada ja õpetada oma lastele austust teiste inimeste õiguste vastu, sh õigust lubada või keelata enda pildistamist tehtud piltide avaldamist, tuleks sama silmas pidada ka oma lapse puhul,” ütles ta.

Väikelapse puhul, kellel tema east tulenevalt, ei ole võimalust sekkuda temast tehtud fotode ja videote avaldamisse, tuleks Ojala sõnul kindlasti jälgida, et vanema soovist (ka heatahtlikkust) üles laetud fotod/videod ei alavääristavaks last ega seaks teda naeruvääristavasse olukorda.

Lastekaitse liidu juhataja rõhub ka sellele, et fotode ja videote internetti üleslaadimisel tuleb eelkõige arvestada sellega, et kord juba üleslaetud materjali on väga raske ja sageli pea võimatu internetist eemaldada.

“Suhtlusvõrgustikes üleslaetud materjalide puhul on väga raske jälgida nende edasist saatust, kuna internetis isegi vaid oma sõpradega jagatud info võib läbi uute jagamiste jõuda laiemale ringile. Inimese isikuandmeid, mida ka foto on, tohib avaldada vaid tema nõusolekul, oma laste fotode jagamine väljaspool pereringi on tegelikult nende isikuandmete avaldamine,” lisas ta.

Kõnealuse kampaania valguses soovitas liit Breden Kidsil kampaaniat muuta selliselt, et lapsevanemad saadaksid pildid brändile sõnumi või e-kirja vahendusel mitte ei postitaks neid Facebooki avalikult. Selle muudatuse on firma kampaanias ka tänaseks teinud.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.