Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski sõnul on inspektsioonile veebikülastajad sellistest lehtedest viimase aasta jooksul teada andnud üheksal korral, kuid inspektsioon on ka ise läbi viinud “haaranguid”, mille raames on kontrollitud teenindusettevõtete ning reisikorraldajate veebilehti. Nende seirete puhul on ka seadust rikkuvaid lehti leitud.

2017. aastal kontrollis inspektsioon 27 teenindusettevõtte veebilehte, neist neljale saadeti märgukiri seoses võõrkeelse teabega veebilehel, ettekirjutused peadirektori sõnul ka täideti. 2018. aastal on võõrkeelset veebilehte puudutava märgukirja saanud 10 ettevõtet.

Selle aasta esimeses pooles tegeles inspektsioon reisifirmade avaliku teabega. 151 kontrollitud firmast oli seitsmel ainult võõrkeelne veebileht, neile saadeti märgukiri ning praeguseks on kõikidel reisiteenuseid pakkuvatel ettevõtetel veebilehel vähemalt kokkuvõttev eestikeelne teave, nagu seda nõuab keeleseadus.

2017. aastal kontrolliti ka lõimumise seisukohalt oluliste asutuste, Tallinna vene õppekeelega koolide, veebilehti. Neis tuvastati 2 rikkumist, mis ka kohe likvideeriti.

Raske on leida avalikkusele mittesuunatud veebilehte

Tomusk sõnas, et veebilehtede kontrollimisel lähtutakse ainult keeleseaduse sõnastusest. Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate kaupade või teenuste kohta.

Sellest sõnastusest tuleb kaks olulist kriteeriumi: esiteks peab asutus olema Eestis registreeritud ning teiseks peab veebileht olema suunatud avalikkusele.

“Kui veebileht ei ole suunatud avalikkusele, siis seadus eestikeelset teavet ei nõua. Samas on raske ette kujutada avalikku, piiranguteta juurdepääsuga veebilehte, mis ei ole suunatud avalikkusele. Sellised asjad teeme enne ettekirjutuste või märgukirjade väljasaatmist alati selgeks,” lausus ta.

Tomusk tõdes, et praktika näitab, et veebilehti puudutav säte on igati õigustatud, sest vaatamata globaliseerumisele on Eesti riigikeel eesti keel ning eestlasel on õigus eestikeelsele avalikule teabele ja tarbijateabele, globaliseerumine pole seda õigust ära võtnud.

Siiski, kui rahvusvahelise ettevõtte Eesti filiaalil ei ole oma veebilehte, vaid kasutatakse emafirma võõrkeelset lehte ning see on vaid informatiivne ega sisalda tarbijateavet, siis mujal tegutsevale emafirmale inspektsioon ettekirjutust teha ei saa. Kui aga filiaalil on oma, Eesti tarbeks loodud võõrkeelne veebileht, tuleb sellele lisada eestikeelne kokkuvõttev teave tegevusvaldkonna, pakutava kauba või teenuste kohta.

Pealekabamine pole tavaline nähtus

Inspektsioon väga palju kaebusi võõrkeeles veebilehtede kohta ei saa ning pigem on peadirektori sõnul kaebused seotud sellega, et ettevõtte veebilehel on küll eestikeelne teave mingil määral olemas, kuid osa olulisest teabest  on osaliselt või täielikult võõrkeelne, näiteks tootekirjeldused veebipoodides või hotellitubade broneerimisega seotud teave.

“Eestikeelne tarbijateave peab kaupu ja teenuseid pakkuval veebilehel kindlasti olemas olema, kui seda pole, teeme ettekirjutuse, mida ettevõtted üldjuhul kenasti ka täidavad,” ütles Tomusk.

Töökuulutused on täiesti teine teema

Tomusk märkis, et ühe probleemina on kaebuste esitajad toonud välja võõrkeelsed töökuulutused töövahendusportaalides.

“Siin on asjad natuke keerulisemad, sest portaali haldav ettevõte vastutab küll portaali eest, kuid kuulutusi sisestavad üldjuhul eraisikud, kelle suhtluskeelt keeleseadus ei reguleeri,” märkis ta.

Niisamuti ei sekku inspektsioon juhul, kui ettevõtted või ettevõtjad jagavad võõrkeelset või kirjakeele normile mittevastavat teavet Facebookis.

“Mõned ettevõtted ja asutused on küll teatanud, et Facebookis on nende ametlik veebileht, kuid see pole meie seaduste kohaselt mingilgi moel ametlik,” lausus ta.