Uudis

See pole mingi käsitööõlu: Põhjala avas tehnoloogiat täis uue pruulikoja

Uue pruulikoja avamine päädis suurema kastmisega, kus pruulmeistrid üksteist õllega üle lasid.Foto: Põhjala

“”Käsitööõlu” on väga halb sõna. Võib-olla täpsem tõlge inglisekeelsest craft beerist oleks “meistriõlu”, aga see kõlab ka valesti. Oluline on see, et tulemus oleks meisterlik kvaliteet: selleks tuleb kasutada head toorainet ja parimat tehnoloogiat,” rääkis Põhjala pruulikoja turundusjuht Tõnis Vaher kolmapäeval.

Tõepoolest, käsitööks seda õlut nimetada ei saa, sest äsja avatud uues pruulikojas valmib õlu väga moodsa tehnoloogia abil. Noblessneris avatud pruulikoda läks maksma üle viie miljoni euro.

Põhjala uuele pruulikojale pandi hääled sisse.Video: Hans Lõugas

Juba õllepruulimise peamise toorainega – veega – tehakse imesid. “Igal veel on oma profiil, mis tekib vees olevatest mineraalidest. Vanas pruulikojas saime vett puurkaevust, aga nüüd võtame Ülemiste järve vett. Pruulikojas aga teeme selle vee täiesti puhtaks! Siin pole üldse mineraale sees,” rääkis Vaher.

Vesi on väga tähtis tooraine. Pruulikojas tehakse Ülemiste vesi mineraalidest ülipuhtaks ja “ehitatakse” siis taas üles, et saada õlle jaoks sobiv vesi.Foto: Hans Lõugas

“Edasi saame iga õlle jaoks veeprofiili jälle üles ehitada. Näiteks võime siin teha Pilseni vee, millega Tšehhis tehakse maailma kõige kuulsamaid lager‘eid,” ütles Vaher.

Tehnoloogia juhib samamoodi õllekeedu, kääritamise ja laagerdamise protsesse kuni järelkontrollini välja. “Kui eelmises pruulikojas tuli õllekeedu vaadi luuki lahti hoida ja keegi pidi käsitsi suure aeruga seda segama, siis nüüd juhitakse kõike “kaptenisillalt”,” rääkis Vaher. Sisuliselt on kontrollib õllekeetu ja teisi protsesse tarkvara.

Sellelt kaptenisillalt juhitakse õllevalmistamise tööd läbi arvuti.Foto: Hans Lõugas

Aga Vaher rõhutas, et tegu pole fire-and-forget õlletegemisega. “Me ei saa päris nii, et vajutame hommikul nuppu ja tehas hakkab tööle. Meister peab aeg ajalt tulema ja järgmiseid etappe käivitama,” rääkis Vaher, kelle sõnade tõestuseks hakkas kogu tootmissaalis üürgama alarm.

“See on alarm ongi signaaliks pruulmeistrile, kus iganes ta majas on, et nüüd tuleb kaptenisillal järgmist nuppu vajutada,” naerab Vaher.

Röntgen uurib iga pudelit

Samas kõrval asub ka labor, mis on Vaheri sõnul üks Põhjamaade väikepruulikodade peenemaid. Seal toimub kvaliteedikontroll.

Kui varem pidi pärast kääritamist pruulikoda suure osa pärmi ära viskama, siis uue pruulikoja tehnoloogia aitab ka seda kokku hoida ja taaskasutada. Lõpuks toimub tehniline kontroll ka villimisel, kus on kõige tähtsam, et pudelisse ei satuks õhku, mis rikub pikema seismisega õlle maitse.

Pärast pudelite pesu, täitmist, korkimist ja sildi peale kleepimist läbivadki kõik pudelid röntgeni, mis jälgib: kas pudelis on vaid õlu ja CO2, või on sinna sattunud ka õhk. Praakpudel lükatakse liinilt kõrvale.

Kõik pudelid kontrollitakse röntgenis üle.Foto: Hans Lõugas

Korralikud pudelid aga jõuavad lõpuks robotkäeni, mis need kasti tõstab. Pruulikoja avamise esimesed kastid, mis pidi tarnitama Lõuna-Koreasse, ähvardasid peaaegu killuõnne tuua:

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.