Segadus e-häälte vaatleja osas: valimisteenistuse juhi ja kaebaja ütlused on vastuolus

Valimiskomisjon tegi valimisteenistusele ettekirjutuse

E-valimiste serveriketta hävitamine. Pildil puuriga E-hääletamise operaator Indrek Leesi.Foto: PM / Scanpix

Eelmisel nädalal selgus, et valimisteenistus kõrvaldas Euroopa Parlamendi valimiste e-häälte kokkulugemise protsessi juurest ühe vaatleja. Kaks päeva pärast selle toimumist esitas vaatleja vabariigi valimiskomisjonile ametliku kaebuse, mille valimiskomisjon jättis rahuldamata.

Juhtum on märkimisväärne seetõttu, et vaatleja sai protsessi ilma ühegi takistuseta jälgida ning salvestada ligikaudu 40 minutit ning alles seejärel juhatati ta ruumist välja. Lisaks on vastuolus valimisteenistuse juhi ja kaebaja ütlused.

40 minutit sai filmida

Antud kaasuses on mitmeid asjaolusid, mis võivad muuta e-häälte avamise protsessi jälgimist juba järgmistel valimistel. Üheks vast kõige olulisemaks faktiks on see, et valimisteenistuse töötaja jaoks piisab vaatleja poolsest suusõnaliselt kinnitusest, et tal ei ole kaasas sidevahendeid.

Kuigi seadusest tulenevalt ei tohi ruumis, kus hääli avatakse, olla ühtegi sidevahendit, hakkasid valimiste korraldajad vaatleja poolt ülespaigutatud kaamerate osas huvi tundma alles ligikaudu 40 minutit pärast seda, mil need olid salvestamist alustanud.

Valimisteenistuse juhi Priit Vinkeli sõnul tulenes see sellest, et toimingutega oldi juba alustatud, mistõttu ei tahetatud neid poole pealt häirida. Vinkeli kinnitusel pöördusid nad vaatleja Sulev Švilponise poole kohe, kui selleks tekkis toimingutes loomulik paus.

Väljaselgitamaks, mis kaamerate tegu on, juhatati Švilponis eesruumi, kuhu järgnes talle mõne aja möödudes Vinkel, kes suhtles temaga isiklikult. Vinkeli sõnul ei inspekteerinud nad kaameraid lähemalt ega eemaldanud sealt mälukaarte.

Kas kaameraid uuriti või mitte?

Vinkeli sõnul kinnitas Švilponis talle, et tegu on kaameratega, mil ei ole võimekust signaali kuhugi edasi saata. Sellest kinnitusest Vinkelile piisas ning kaebajal lubati vaatlemist jätkata.

Vinkel väitis ajakirjanikuga peetud telefonikõnes, et tema mälu järgi hoidis ta ühte kolmest kaamerast enda käes ning vaatas seda ühelt ja teiselt küljelt.

“Mina isegi vist hoidsin seda korra enda käes. Küsisin tema käest, kas tegu on salvestusseadmega või saadab see ka signaali kuskile edasi,” ütles Vinkel Geeniuse ajakirjanikuga peetud telefonikõnes.

Kuuldes ajakirjanikult, et Vinkel väitis kaamerat käes hoidvat jäi Švilponis endale kindlaks ja kinnitas üle, et midagi taolist ei toimunud. Küll aga võttis Švilponis ühel hetkel ühe kolmest kaamerast taskust välja, kuid seda muudel asjaoludel.

“Võtsin kaamera vaevu taskust välja, vajutasin sisselülitamise nupule ja kommenteerisin, et oih kaamera on kogemata taskus tööle läinud. Kaamerate kohta käinud vestlus toimus juba pikemat aega. Mitte ükski valimisteenistuse töötaja minu kaameraid ei puutunud,” ütles Švilponis.

Kui Vinkel selle vestluse jooksul kaamerate vastu erilist huvi ei tundnud ning talle Švilponise teistekordsest suusõnalisest kinnitusest, et kaamerates pole sidevahendeid, siis tekib küsimus, miks pidi Švilponise käest sama asja kaks korda küsima ja selle käigus ta valimistulemuste selgitamise ajal kaameratega saalist välja juhtima.

Vinkeli sõnul ei muuda see fakt, kas ta hoidis kaamerat käes või mitte, mitte midagi.

“Mina ütlen seda, et kaamera oli minule nähtaval, oli pisike must kaamera. Mina mäletan, et katsusin kaamerat ühe korra ja vaatasin ühelt ja teiselt küljelt. See on valimispäeva õhtu, toimingud käivad, saate isegi aru,” täpsustas Vinkel.

Kuigi kaebus jäeti vabariigi valimiskomisjoni poolt rahuldamata tehti sellega valimisteenistusele ettekirjutus. Nimelt peab tulevikus toimuvatel valimistoimingutel vaatlejatele nende õigusi ja kohustusi selgemalt ja ühemõttelisemalt selgitama.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.