Sel nädalavahetusel toimub informaatikaolümpiaad: mida see endast kujutab?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Riiklikud e-teenused tehakse ümber.

Sel nädalavahetusel peetakse Tartus informaatikaolümpiaadi lõppvooru, kus koolinoored saavad rinda pista erinevate programmeerimisülesannete lahendamisel.

Olümpiaad on üks mitmest Eestis toimuvast programmeerimisvõistlusest. Sel nädalavahetusel leiab aset lõppvoor, kus osalevad umbes 35 sinna jõudnud noort, kellest noorimad on seitsmendast klassist ja vanimad abituriendid. Lõppvooru valiti võistlejad eelnevate võistluste tulemusel.

Olümpiaadi korraldaja Targo Tennisberg sõnas Geeniusele, et programmeerimisvõistlustel tuleb lahendada erinevaid ülesandeid, üheks selliseks võiks näiteks olla, et malelaual peab ratsu liikuma mingi arvu käikudega ühelt etteantud väljalt teisele. Lahendaja peab kirjutama programmi, mis leiab, mitu erinevat teekonna võimalust tal selleks on.

Kui programm saab valmis, esitab võistleja selle testimiseks. Testimine toimub tänapäeval automaatselt, programmile antakse hulk sisendeid, programm leiab vastused, mille õigsust testimisraamistik kontrollib.

Täpsemalt kontrollitakse Tennisbergi sõnul kaht asja: kas vastus on õige ja kas see leiti piisavalt kiiresti. Punkte saab ainult juhul, kui mõlemad tingimused on täidetud.

Keerulisemate üleannete puhul on tavaline, et suhteliselt lihtne on kirjutada programmi, mis vastuse küll leiab, aga töötab väga kaua, peamine väljakutse ongi panna programm tööle võimalikult kiiresti. Rohkem teste läbinud programm saab ka rohkem punkte ning punktide koguarv selgitabki välja võistluse võitja.

Pole päris tavaline programmeerimine

Tennisberg sõnas, et tarkvara koosneb tänapäeval tohutust hulgast loogilistest kihtidest, mis üksteisega andmeid vahetavad. Tavalise programmeerija töö koosneb suuresti kahest osast, milleks on andmete kopeerimine ühest kihist teise, sooritades nendega vahepea mingi transformatsiooni ja uurimine, miks mõni üleval- või allpool asuv kiht ei tööta oodatud viisil.

Olümpiaadil on enamik sellest kihilisusest elimineeritud ning keskendutakse konkreetsele ülesandele: kuidas leida lähteandmete põhjal konkreetne vastus.

“Võime tuua ka sellise võrdluse: olümpiaad on nagu rallisõit ja tavaprogrammeerimine on nagu liinibussi juhtimine. Sarnased, kuid siiski erinevad,” sõnas ta.

Palju kuulsaid osalejaid

Läbi aastate on võistlusel osalenud hulk inimesi, kes on hiljem IT-maailmas endale nime teinud. Nendeks on näiteks:

  • Ahti Heinla (Skype’i ja Starshipi üks asutajatest)
  • Jaan Tallinn (Skype’i üks asutajatest)
  • Jevgeni Kabanov ja Toomas Römer (ZeroTurnaroundi asutajad)
  • Andrei Korobeinik (rate.ee asutaja)
  • Anton Keks (Codeborne’i üks asutajatest)
  • Peeter Laud ja Meelis Kull (TÜ õppejõud)
  • Tanel Ainla (Teadusmosaiigi asutaja)
  • Mihkel Kree (TÜ Teaduskooli juht)
Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.