Kes sa oled?

Tiit Paananen, Veriffi arendusjuht ehk VP of Engineering.

Mis saade on Algorütm?

Algorütm on saade tarkvaraarendajatele. Arendajatele kõige laiemas mõistes, mis hõlmab endas tööd arhitektuuriga, erinevate programmeerimiskeelte ja raamistikega, koodi testimist ja toodangusse panekut, teenuste jälgimist.

Nii front-end kui back-end arendajatele, DevOps inimestele, testijatele ja tehnoloogiajuhtidele.

Vaatleme erinevaid valdkondi millega arendaja igapäevaselt kokku puutub ja räägime oma ala spetsialistidega, kes saatesse külla tulevad. Loodame kajastada ka erinevaid tarkvaratehnoloogia maailmas levivaid trende ja uudiseid.

Saade on huvitav nii alles esimesi samme tegevatele juuniorarendajatele kui ka ehk juba aastaid tarkvaraarendusega tegelenud inimestele.

Algorütm on saade, mille tegijad saavad targemaks koos kuulajatega. Tarkvaramaailmas on vajalik pidev õppimine ning saate tegemine ja kuulamine on üks viis õppida.

Miks sa hakkasid seda saadet tegema?

Podcastid on järjekordne trend ja mulle tundub, et see on tulnud, et jääda pikemaks.

Eesti keeles on tehnoloogiasaateid Geeniuses ja mujal, kuid tarkvaraarenduse valdkonnas sisu nappis.

Minu kaassaatejuhid esindavad erinevaid ettevõtteid Eestis ja meie võrgustik võimaldab tuua saatesse esinejaid, kes on huvitavad nii meile kui kuulajatele.

Algorütmi peamine eesmärk on selle kestvus. Kui suudame hoida saate kuulajatele huvitava mõne aasta vältel, siis oleme ehk andnud väikse panuse Eesti tarkvaraarendajate kogukonda.

Loomulikult on Algorütm ka tähtis meile kui saatejuhtidele, kes me esindame Nortalit, Pipedrive’i ja Veriffi. Nende firmade tuntus tööandjana kasvab ja seeläbi saame ehk endale uusi talente, kes aitavad meid tulevikus.

Mis on olnud su kõige raskem või huvitavam töö?

Olen aastaid tegelenud tarkvara testimise valdkonnas ja enne seda kliendihalduse maailmas, samuti süsteemi jälgimise ja helpdeskidega.

25 aastat kogemust sisaldab palju raskeid hetki ja ülesandeid, kuid kindlasti tõuseb esile Skype, kus kaheksa aasta vältel oli minu ülesanne kindlustada Skype’i kvaliteet. See õnnestus sellevõrra hästi, et kasutajate hulk kasvas aastatega sadadesse miljonitesse nii arvutis, veebilehitsejas kui ka mobiilidel. Näiteks suutsime vähendada Skype’i-kõnede katkemist 50% poole aastaga jõudes selleni, et kõne katkedes suutsime kasutajale anda katkemise põhjuse ja proovisime tekitada uue ühenduse.

See on tänapäeval tavaline, kuid 2009. aastal oli see veel väga keeruline ülesanne.

Väga huvitav oli ka Pipedrive’i kogemus, kus alustasime testimisega sisuliselt nullist ja mõne aasta jooksul arendasime välja süsteemi, mis värskendas tarkvara kuni 60 korda päevas ilma, et kasutajad seda märganuks.

Üks raskemaid asju tehnoloogiajuhi igapäevatöös on leida lahendusi nii arhitektuuri, tööriistade kui ka inimeste juhtimisel ja organisatsiooni ülesehitamisel selliselt, et toimuks pidev areng ja samas saaks tehtud rohkem ning kõrgema kvaliteediga.

Just see on praegu Veriffis see, millega töötan ja oleme oma toote ja arendusmeeskonda kasvatanud 70 inimeseni. Nüüd on vaja see kooslus ka hästi tööle panna.

Kunas sa esimese rea koodi kirjutasid?

HTMLi kirjutasin juba 1993. aastal, aga siis, kui 1995. aastaks esimese Linuxi ise üles sain, tegelesin Perliga ja veidi pärast seda tuli juba Python.

Mind tõi IT-valdkonda tõsisemalt Tampere Tehnikaülikool, kus õppisin masinaehitust, kuid internet oli ülikoolis palju paremini kättesaadav kui kodus ning enamus aega mööduski Suni tööjaamadel arvutiklassis.

Esimene töökoht Hansapanga süsteemijälgimise tiimis andis hea ülevaate kogu IT infrastruktuurist ja sealt edasi läks karjäär juba juhiülesannetes.

Aga kunas sa viimati rea koodi kirjutasid?

Täna kirjutasin veidi SQLi ja viisin ühe Reacti rakenduse Dockerisse ning panin selle AWS ECSis tööle. See rakendus kuvab Põhjala pruulikojas õllekraanide menüüd, mille sisu tõmban Untappd’st üle API.

Kui sa ei töötaks IT-s, siis mida muud sa praegu teeksid?

Tõenäoliselt töötaksin lennunduses. Pool aega piloodina ja teise poole mingi lennundusvaldkonna juhina.

Lendan hobikorras juba aastast 2005 ja suvel igal teisel nädalavahetusel viskan Kuusikul langevarjureid alla. Tänu sellele saan lennata väga laheda lennukiga Pilatus Porter, mis lennukina on võrreldav mõne Paris-Dakari ralliautoga.

Ütle üks nipp või nõuanne, mida peab arendajatega koos töötades arvestama?

Tarkvaraarendus ei ole enam ammu inimene kirjutamas koodi ühte faili. Areandamine on kommunikatsioon, õppimine, oma teenuse omamine. Arendaja on kaasatud nõuete kaardistamisel, arhitektuuri disainis, testimises, toodangusse panemises ja jälgimises.

Suhtlus tooteomanikuga, disaineritega, operations-inimestega ja klientidega on arendaja töö oluline osa ning siin tuleb tavalise nutikuse kõrval mängu ka kõrge emotsionaalne intelligentsus.

Mac või PC?

15-tolline Mac, juba aastast 2003. Juba enne Inteli protsessoreid. Vahepeal on olnud paar Windowsi-masinat ka, aga viimased kuus aastat olen tagasi Macil.

Räägi üks hea tehnoloogianali.

Klassika. Elektrik, mehhaanik ja IT-mees sõidavad autoga. Korraga mootor seiskub ja auto peatub teepervel.

“Tõenäoliselt on asi süütes, mingi juhe on lahti, hakkame parandama,” ütleb elektrik.

“Ei, kindlasti on midagi lahti kütusesüsteemiga, ei anna enam peale, ilmselt kütusefilter,” pakub mehhaanik.

Sekkub IT-mees: “Rahu, Härrased! Läheme autost välja, paneme uksed-aknad kinni, teeme uksed lahti, istume sisse, käivitame auto ja sõidame edasi!”

Algorütmi esimene episood ilmub järgmisel neljapäeval, 7. novembril kell 10 hommikul. Sel ajal leiad Algorütmi oma podcastiäpist, Spotifyst või siitsamast Geeniuse lehelt.