Selle aasta E3 määrab, millised saavad olema videomängumaailma uued reeglid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Project Scorpio kiip, mis peab homme vastuseid andma.

Iga aasta juunis Los Angeles toimuv E3 (ametliku nimega Electronic Entertainment Expo) mängumess on selle valdkonna aasta kõige olulisem sündmus, sest just selle raames kuulutavad selle maailma gigandid tavaliselt välja kõige olulisemad uued mängud, aga mõnikord ka konsoolid.

Sel aastal toimub E3 13.-15. juunil, aga olulised pressikonverentsid algavad juba täna Electronic Artsiga ja lõppevad teisipäeval Nintendoga. Viimased kümme aastat on olnud see kahe suure, Microsofti ja Sony, maavõistlus, mille järel kuulutatakse ka täiesti mitteametlikult välja võitja.

Ma ei hakka siin pikemalt keskenduma mängudele, mis seal välja kuulutatakse — suur osa neist on niikuinii tuntud suurejooneliste, aga samas ka turvaliste sarjade jätkuosad, mõned huvitavamad, mõned ruttu unustatavad. Pigem on olulisem see, et 2017. aasta E3 määrab, millised saavad olema videomängude jaoks järgmised kaks aastat.

Microsofti ja Xboxi tõetund

Pall on siin Microsofti käes. Eelmisel aastal käis Microsoft välja väga suure veksli, tutvustades enda uue mängukonsooli koodnimega Project Scorpio visiooni. Konsoolisõjas on Microsoft praegu Xbox One’iga jäänud selgelt tagaajaja rolli ja Project Scorpio lubadus tuua mänguriteni 4K 60 kaadrit sekundis mängud võiks kaalukaussi nende poole kallutada, kas või natukenegi.

Aprillis selgus, et see 4K polnud puhas sõnakõlks — Eurogamer sai eksklusiivselt veenduda, et see vastab tõele. Pühapäeva hilisööl toimuv E3 pressikonverents on Microsofti jaoks ülioluline. Eksimisruumi ei ole neil praktiliselt üldse ja Microsoft on varasematel E3-del valusalt põrunud, sest turgu on täiesti valesti hinnatud. Eile kirjutas The Verge, et võib-olla Project Scorpio ongi lihtsalt Windowsiga arvuti ja selle tõenäosus on suurem kui nad julgevad arvatagi.

Microsoftile oleks see mugav valik, sest neil oleks ainult üks platvorm — Windows 10. Tõenäoliselt oleks sel eraldi kasutajaliides konsooli jaoks — umbes nagu Steamil on Big Picture. Ja see lahendaks ära ka mure, et millist VR-seadet tuleks koos Scorpioga kasutada (VR-i sellele on nad lubanud), sest Microsoft juba teeb enda VR-seadmeid, õigemini laseb teistel firmadel teha.

Forza Motorsport uue Xboxi peal, 4K ja 60 kaadrit sekundis, kasutades ära kõigest 66% jõudlusest.

Sellel kõigel on ainult üks suur miinus — see võib olla praeguse fännibaasi jaoks liiga suur muutus. Sama tõenäoline on, et Scorpio on lihtsalt võimsam Xbox, oluliselt võimsam kui praegune konkurent Sony PlayStation 4 Pro ja see peab hakkama maadlema edasi samade probleemidega, eelkõige eksklusiivmängude puudusega. Sest pigem on Microsoftil see tõsisem probleem, millega tuleks tõsiselt tegelda.

Pühapäeva õhtul vastu esmaspäeva saab see kõik selgeks ja Microsoft ei saa jätta uue konsooli väljakuulutamisel, olgu selle nimeks Xbox 10 S või Xbox One X, ühtegi detaili avaldamata. Üks on selge — kui Scorpio hind on üle 500 euro, siis läheb neil väga raskeks. Ja hinna peavad nad välja ütlema.

Apple’ilt laenatud strateegia

Mängukonsoolid on juba praeguseks enda lähenemist muutnud ja kõige parem näide sellest on Sony PlayStation 4 Pro, aga ka Xbox One S sobitud sellesse ritta. PS4 Pro on oluliselt võimsam kui tavaline PS4, mängud on selle jaoks eraldi graafiliselt kaunimaks keeratud, aga ka tavalise PS4-ga saad mängida kõiki mänge, mida PS4 Proga. Umbes nagu iPhone 7-ga saad kasutada sama operatsioonisüsteemi ja samu äppe, mida eelmise iPhone’iga. Alates sellest hetkest 2013. aasta E3-st on konsoolimaailma valitsenud Sony.

Seega oleks täiesti loogiline, kui Sony kuulutaks välja uue PlayStationi, mis ilmuks 2018. aasta lõpus. Samamoodi nagu Microsoft tegi Scorpioga. Uus PlayStation oleks jälle “maailma kõige võimsam konsool”, sest Sony’le on millegipärast alati olnud väga oluline, et nende konsool oleks see kõige-kõigem. Olgu selle nimeks PlayStation 4 Elite või PlayStation 5, igaljuhul peavad selle mängud töötama ka tavalise PS4 peal. Tehniliselt täiesti teostatav.

Uue PlayStationi väljakuulutamisel näen ma ainult üht suurt probleemi. See isegi ei ole see, et praegused PS4 mudelid juba müüvad väga hästi ja uue konsooli väljakuulutamine võiks seda halvata. Küll aga on uut konsooli täna väga raske turundada. Mis peaks olema põhjus, et osta uut konsooli? 4K ja HDRi nad tegid juba PS4 Proga ära, kuigi jah, 4K toimub seal suuresti pildi ülesskaleerimisega.

Päris 4K ja 60 kaadrit sekundis mängud? Võib-olla, aga Microsoft juba teeb seda Scorpioga — seda oleks vaja ületada. Parem VR? See on ikkagi nišš praegu, hetkel on PS VR peakomplekti ostnud ainult iga kuuekümnes PS4 omanik. Ma tõesti ei näe ühtegi muud sõnumit, kui see, et see on kõige võimsam konsool, aga sellest võib jääda väheks, sest silmaga on raske vahet teha PS4 Pro pildi üleskaleerimisel ja tõelisel 4K pildil — eriti kui tavaliselt vaadatakse seda pilti mõne meetri kaugusel, teleri ees diivanil lesides.

The Last of US Part II on PS4 üks oodatumaid mänge, aga sama võimalik on, et Sony ei näita seda üldse. Nad saavad seda endale lubada.

Mängudega vähemalt Sony’l probleemi pole, sest neil on töös nii suur hulk põnevaid teoseid, et nad peavad tõsiselt valima, mida nad üldse E3-l näitavad. Microsoftil sellist luksust pole.

Mulle endale meeldiks, kui Sony kuulutaks välja uue käsikonsooli, järglase Vitale, mis oleks omamoodi Sony vastus Switchile, aga see on ebatõenäoline, kuna Sony väiksemate mängustuudiote fookus on praegu PS VR-ile mängude tegemisel.

Nintendo on tagasi

Pärast märtsis müüki tulnud uut hübriidkonsooli Switch on Nintendo tõelises sõiduvees, nii hea hoo pealt pole nad juba kaua E3-le vastu läinud. Nüüd oodatakse selle uusi mänge ja Nintendo võib välja kuulutada 1990. aastal müügile tulnud Super Nintendo Entertainment System uusversioooni SNES Classic Mini, täpselt nagu nad eelmisel aastal tõid välja NES Classic Mini, mis müüdi kõikjal maailmas läbi ulmelisel kiirusel ja mille tootmine järsult lõpetati.

Samas on Nintendol ka Switchiga arenguruumi. Sel on kõigest 32 GB sisemälu ja on loogiline, isegi Switchi tehniline lahendus viitab sellele, et tuleb välja suurema mälumahuga versioon. Või Switchi versioon, mis on mõeldud ainult kaasaskandmiseks, millel on väiksem ekraan ja mille puldid ei käigi ekraani küljest lahti. Kõik see on võimalik, aga Nintendo võib olla ka lihtsalt Nintendo ja teha mitte ühtegi eelnimetatud asjadest ja näidata põhiliselt uut Mario mängu “Super Mario Odyssey”.

Kui elujõuline on virtuaalreaalsus?

Virtuaalreaalsusseadmete jaoks saab see E3 olema väga oluline. Aasta jooksul on välja tulnud Oculus Rift, HTC Vive ja PlayStation VR ning kamba peale on need müünud alla kahe miljoni seadme. VR on päris asi, sellega on kõik nõus, see pole mööduv nähtus nagu 3D-telerid või nutitelefoni pikendused randmel, mida tuntakse ka nutikellade nime all. Kui tõsiselt aga mängufirmad seda võtavad? Sony kindlasti teeb edasi VR-mänge enda peakomplektile, aga millises mahus ja kas need on päris mängud, või ikkagi väikesed eksperimendid?

Kas teised suurfirmad, kellel pole enda konsoole, nagu Ubisoft, Electronic Arts ja Bethesda, on veel tõsiselt VR-paadis ja näevad seda kasumliku ärina või tundub neile, et las nad veel arendavad ja müüvad neid VR-seadmeid edasi ja vaatavad selle pealt, kunagi hiljem? Mulle tundub isegi tõenäolisem see viimane variant ja suurfirmad tõmbavad VR-ile natukene pidurit. VR-i üldist võidukäiku pikas perspektiivis see ei peata, aga lihtsalt aeglustab.

Saame näha, mina ootan vastuseid neile küsimustele väga ning keegi väljub kindlasti sellelt ürituselt võitjana ja keegi kaotajana.

Aga peale selle on E3 ka videomängude vaste Eurovisioonile, kus on palju piinlikke ja veidraid momente, mille puhul tahaks käed silme ette tõsta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.