Kuidas droon alla tuuakse?

Kuidas see siis reaalselt käib? Esiteks oleks kaitstava ehitise või territooriumi peal ümbruskonda jälgivad sensorid, tavaliselt raadiovastuvõtjad, mis kuulavad raadioeetrit, lisaks radar ja ka kaamerad. “Sellise vangla puhul nagu siin me näiteks uusi kaameraid ei peaks paigaldama, sest vanglatel on juba endal väga hea videovalve,” rääkis Vornik.

Kõik andmed jookseks kokku ühte jälgimiskeskusse, mis väga lihtsustatult on suur Google Mapsi kaart territooriumist, kust näeks reaalajas ümbritseva õhuruumi liiklust. Kui valve tuvastab läheneva drooni, millel pole luba sinna lendamiseks, saabki appi võtta ülal pildil kujutatud segaja.

“See käib lülitist sisse, sekundiga on see töövalmis, eraldi lülitist saab GPSi segamise tööle panna. Siis tuleb suunata see drooni poole, segajal on ligi 30-kraadine sektor, kus see toimib,” näitas Vornik.

Mis siis edasi juhtub, kui niimoodi droonile “pihta saada”? “See kas pöördub tagasi või maandub,” selgitab Vornik.

Segaja tööpõhimõte on teadupärast raadiosidesse nii palju müra paisata, et selle kaudu enam signaali kätte ei saa. Täpselt seda DroneShieldi droonitõrje teebki, sihtides just kommertsdroonide kasutusel olevaid raadiosagedusi.

Mis täpselt drooniga juhtub, see sõltubki GPSi lülitist. Kui segada ka GPSi – täpsuse mõttes olgu öeldud, et DroneShield segab nii ameeriklaste GPS satelliitide signaali vastuvõtmist kui venelaste GLONASS satelliitide oma –, siis kaotab droon peale ühenduse juhtpuldiga ka oma kohataju. Reeglina on droon siis programmeeritud maanduma.

Kui aga GPSi mitte segada, siis kaotab droon lihtsalt raadioside oma operaatoriga ja läheb mööda tuldud teed tagasi kohta, kus üles tõusis. “See on kasulik juhuks, kui on vaja näha, kes kust drooni juhtis,” äägib Vornik.

DroneShieldi segajad on efektiivsed kilomeetri kaugusele. Uus Tallinna vangla, mis sügisel uksed avab, on ametlikult Soodevahe külas, aga sinna pääseb sisuliselt mööda Tallinna Betooni tänavat. Tallinna lennujaama maandumisrajani on sealt napilt üle paari kilomeetri.

Vorniku sõnul ei ole sellest hoolimata nende droonitõrje süsteem lennukitele ohuks. “Kasutame neid sagedusi, mida lennunduses ei kasutata,” rääkis ta.

Kassi-hiire mäng õhus

Vornik rääkis, et droonide ja nende tõrjumise tehnoloogia arendamises käib mõnes mõttes kassi-hiire mäng. Samas ei ole nende ettevõte keskendunud näiteks militaardroonidele, kus võitlemiseks heidetakse kindad käest ja kõik meetodid on lubatud. Nemad tõrjuvad mehitamata lennuvahendeid tsiviilühiskonnas ja tüüpiliselt on need kommerts- või tarbijadroonid.

“Droonide lennuaeg on aastatega ikkagi pikemaks läinud. Ka nende lennuulatus, uuemad lendavad kuni 7 kilomeetrit. Samamoodi on neid palju lihtsam juhtida,” selgitas ta, miks õhus suriseb üha rohkem mehitamata lennumasinaid.

“Ühest küljest on kasutusel üha rohkem geofence (geograafiliste koordinaatidega määratud lennupiirangud – toim) võtteid, mis on abiks selle vastu, et inimesed teadmatusest või kogemata lendavad vales kohas. Nii et sellest on abi nii-öelda korralike kodanike puhul. Kurjategijad üritavad sellest muidugi mööda minna,” rääkis Vornik.

“Kuigi tänapäeval paljud [kurjategijad] veel ei arvesta, et teisel poolel on droonitõrje süsteem, siis aegapikku saavad nad sellest aru ja püüavad meid üle kavaldada.” Selle vastu võetakse droonitõrjes kasutusele üha rohkem sensoreid: raadioside, radarid, soojuskaamerad, akustika.

Mis siis, kui lendavasse drooni sisse häkkida?

Vorniku sõnul on veel üks meetod häkkimine – sõna otseses mõttes lendava seadme üle infotehnoloogiliste vahenditega kontrolli haaramine. “Aga see on keerulisem ja sõltub, et kas sul on selle konkreetse droonimudeli kood oma teegis olemas. Segamine on selles mõttes lihtsam ja efektiivsem.”

“Droonihäkkimine on lihtsalt palju keerulisem ja aeganõudvam, sest iga platvorm nõuab erinevat lähenemist. Kui Phantom 1 välja tuli, suudeti see murda. Siis tuli Phantom 2, mille side juhtpuldiga hüppas erinevate sageduste vahel. Kui see suudeti murda, tuli uus ja veel keerulisem süsteem, mis kasutusel DJI Mavic ja Sparkis. Me ei ole droonitootjate tarkvaraga võidujooksus, me lihtsalt segame raadioeetrit, milles lennumasin tegutseb.”

Täiendatud 16:05: lisatud justiitsministeeriumi esindaja seisukoht.